Leeprast ja jumala teotamisest mõned küsimused
Leeprast ja jumala teotamisest mõned küsimused
Üks pere, kelle kohta käiv jutt mulle enam-vähem selge on, aga siiski paar küsimust – ehk keegi viitsib aidata:
1. Kus leeritati Tõnis? Saaga EAA.1281.1.120:15?2576,1984,276,219,0
Tõnis oli üks kolmest pereliikmest, kes tunnistati pidalitõbiseks ja saadeti (toona kohustluslikus korras vist) Nina leprosooriumisse Peipsi ääres. Oletan, et leeritamine toimus haiguse tõttu mitte kirikus, vaid kuskil mujal. Loen sealt välja Kurkundsche – Kilingi, aga edasi ei saa sotti. Kahtlustan, et märkus siin Saaga EAA.1281.1.120:15?4113,2009,391,109,0 käib sama asja kohta.
2. Anna ei ole pidalitõbine, ja tema rändab välja ins Mochilewsche Gouvernement, Estenkolonie Gorbowo ehk Mohilevi kubermangu Gorbowo eesti asundusse – otsingu abil tuvastasin sellise koha vist praeguse Valgevene territooriumil, aga kas keegi oskab pakkuda, kas sel Mochilewil mingi tänapäeva inimesel lambikest süütav vaste ka on? Kas äkki Mogiljov?
Saaga EAA.1281.1.120:15?3289,2811,873,139,0
3. Hans oli samuti haige ja saadeti arvatavasti Nina leprosooriumisse, vähemalt on ta saanud kirikutähe Torma kogudusse. Tundub, et sealt lasti ta 1904 tagasi? Saaga EAA.1281.1.120:15?1514,3143,221,140,0
4. Ja jumala teotamise eest jättis pastor (?) Nurm ta leeritamata? Saaga EAA.1281.1.120:15?1942,3138,422,334,0 Kas see, mis ta ütles, on „Kes kurat jumalat on nõidnud (?), et teda peab kartma“ ? Minu küsimused siis – kas nime Nurm-e ees on „pastor“ ja kas „kurat nõidus jumalat“.
1. Kus leeritati Tõnis? Saaga EAA.1281.1.120:15?2576,1984,276,219,0
Tõnis oli üks kolmest pereliikmest, kes tunnistati pidalitõbiseks ja saadeti (toona kohustluslikus korras vist) Nina leprosooriumisse Peipsi ääres. Oletan, et leeritamine toimus haiguse tõttu mitte kirikus, vaid kuskil mujal. Loen sealt välja Kurkundsche – Kilingi, aga edasi ei saa sotti. Kahtlustan, et märkus siin Saaga EAA.1281.1.120:15?4113,2009,391,109,0 käib sama asja kohta.
2. Anna ei ole pidalitõbine, ja tema rändab välja ins Mochilewsche Gouvernement, Estenkolonie Gorbowo ehk Mohilevi kubermangu Gorbowo eesti asundusse – otsingu abil tuvastasin sellise koha vist praeguse Valgevene territooriumil, aga kas keegi oskab pakkuda, kas sel Mochilewil mingi tänapäeva inimesel lambikest süütav vaste ka on? Kas äkki Mogiljov?
Saaga EAA.1281.1.120:15?3289,2811,873,139,0
3. Hans oli samuti haige ja saadeti arvatavasti Nina leprosooriumisse, vähemalt on ta saanud kirikutähe Torma kogudusse. Tundub, et sealt lasti ta 1904 tagasi? Saaga EAA.1281.1.120:15?1514,3143,221,140,0
4. Ja jumala teotamise eest jättis pastor (?) Nurm ta leeritamata? Saaga EAA.1281.1.120:15?1942,3138,422,334,0 Kas see, mis ta ütles, on „Kes kurat jumalat on nõidnud (?), et teda peab kartma“ ? Minu küsimused siis – kas nime Nurm-e ees on „pastor“ ja kas „kurat nõidus jumalat“.
Katrin H.
Tegelikult tekkis mul selle teemaga seoses veel üks küsimus.
Leeprahaiged pereliikmed saadeti leprosooriumisse Nennal-is Saaga EAA.1281.1.120:15?3079,1997,1041,217,0. Selle koha eestikeelne vaste peaks olema Ninasi - selline koht asub praeguses Lohusuu vallas ja tolles leprosooriumis surnud Tõnis maeti ka Lohusuu kalmistule, nagu siit näha Saaga EAA.1281.1.120:15?1281,1974,472,179,0.
Probleem aga selles, et kõikvõimalikes allikates, mida googeldades leidsin, nimetatakse leprosooriumi asukohaks hoopis Nina - selline koht asub ka Peipsi ääres, jupp maad lõuna pool Alatskivi lähedal. Kas keegi oskab öelda, kus see asutus siis tegelikult asus? Ja miks säärane kohanimede virr-varr?
Ma ise kaldun arvama, et ikkagi Ninasi Lohusuu lähedal on see õige koht. Leprosooriumi kirikuraamatud asuvad Torma koguduse all, Alatskivi juures asuv Nina küla Torma alla vaevalt et kuulus - see oleks üks argumentidest.
Leeprahaiged pereliikmed saadeti leprosooriumisse Nennal-is Saaga EAA.1281.1.120:15?3079,1997,1041,217,0. Selle koha eestikeelne vaste peaks olema Ninasi - selline koht asub praeguses Lohusuu vallas ja tolles leprosooriumis surnud Tõnis maeti ka Lohusuu kalmistule, nagu siit näha Saaga EAA.1281.1.120:15?1281,1974,472,179,0.
Probleem aga selles, et kõikvõimalikes allikates, mida googeldades leidsin, nimetatakse leprosooriumi asukohaks hoopis Nina - selline koht asub ka Peipsi ääres, jupp maad lõuna pool Alatskivi lähedal. Kas keegi oskab öelda, kus see asutus siis tegelikult asus? Ja miks säärane kohanimede virr-varr?
Ma ise kaldun arvama, et ikkagi Ninasi Lohusuu lähedal on see õige koht. Leprosooriumi kirikuraamatud asuvad Torma koguduse all, Alatskivi juures asuv Nina küla Torma alla vaevalt et kuulus - see oleks üks argumentidest.
Katrin H.
Leidisn sellise naljaka lause Mustvee ajaloost: "Kirik valmis 1864. aastal (õigeusu kirik) ja asub Tartu tänaval. Esimeseks õpetajaks oli Nina kiriku õpetaja A. Orlov, kes käis Ninasist Mustveesse jutlust pidamas."
Esiteks, õigeusu kirik oli tõesti Ninal, Alatskivi lähedal, Ninasil kirikut polnud. Teiseks, Ninasilt Ninale oli oma 40 km ja Ninalt Mustveesse oma 30 km. Ei kujuta hästi ette, et tolleagse liikumiskiiruse juures sai asju niiviisi ajada.
Tunnen Nina küla kaunis hästi ja ei oska arvata, et seal oleks olnud mingi leprosooriumi taoline hoonelahmakas (kui näiteks Tarvastu oma ette kujutada).
Kuna leprosooriumis pidi olema ka õigeusklikke, siis tasuks äkki Mustvee õigeusu meetrikaid uurida?
Esiteks, õigeusu kirik oli tõesti Ninal, Alatskivi lähedal, Ninasil kirikut polnud. Teiseks, Ninasilt Ninale oli oma 40 km ja Ninalt Mustveesse oma 30 km. Ei kujuta hästi ette, et tolleagse liikumiskiiruse juures sai asju niiviisi ajada.
Tunnen Nina küla kaunis hästi ja ei oska arvata, et seal oleks olnud mingi leprosooriumi taoline hoonelahmakas (kui näiteks Tarvastu oma ette kujutada).
Kuna leprosooriumis pidi olema ka õigeusklikke, siis tasuks äkki Mustvee õigeusu meetrikaid uurida?
Leidsin kutsealuste hulgast selle Tõnise http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.316.1.281:143
Sealt ei selgu küll suurt midagi peale selle, et ta vabastati igaveseks sõjaväekohustusest.
Kadri
Sealt ei selgu küll suurt midagi peale selle, et ta vabastati igaveseks sõjaväekohustusest.
Kadri
Verstakaardi järgi oli pidalitõbiste haigla tõesti Ninasil - kaardil märgitud kui Bolnitsa prokažennõh:
http://www.avkb.ee/arhiiv/MapSection58863.png
Ilmselt siis on need, kes sellest kirjutanud on, midagi nimedega segi pudrutanud...
http://www.avkb.ee/arhiiv/MapSection58863.png
Ilmselt siis on need, kes sellest kirjutanud on, midagi nimedega segi pudrutanud...
Katrin H.
Tere,
leidsin netis surfates ühe Maalehe artikli, millest tuleb välja, et teie arutelu leprosooriumi asukoha kohta oli täiesti õige.
Ja ka ENE annab sellised andmed, et leprosoorium asus endises Ninasi postijaamas.
"Üksikutest küladest võiks ainult nimetada Ninasit, kus endisesse rüütelkonna hobupostijaama 1892. aastal pidalitõbistemaja 80 voodiga asutati. Praegu on maja tühi.
Kersti Kuuse haaravalt kirjutatud raamatust “Lohusuu läbi aegade” võib lugeda, et otse suure maantee äärde jääv Ninasi postijaam on kuulus koht – hobupostjaamas peatunud, Peterburist Pariisi või vastupidi sõitvad keisrid ja printsid ning teised kõrged isikud.
1843. aasta suvel jäi siinkandis hirmsa raju kätte Honoré de Balzac ja pidi koos oma vene kujurist sõbra Rama-zanoviga Ninasil ööd veetma.
1957. aasta suvel puhkenud tulekahjus kaotas postijaam nii mõndagi oma suursugusest. Hiljem oli hoones Kalmaküla kool. Praegu on kunagises postijaamas Eesti piirivalve kordon"
Lea
leidsin netis surfates ühe Maalehe artikli, millest tuleb välja, et teie arutelu leprosooriumi asukoha kohta oli täiesti õige.
"Üksikutest küladest võiks ainult nimetada Ninasit, kus endisesse rüütelkonna hobupostijaama 1892. aastal pidalitõbistemaja 80 voodiga asutati. Praegu on maja tühi.
Kersti Kuuse haaravalt kirjutatud raamatust “Lohusuu läbi aegade” võib lugeda, et otse suure maantee äärde jääv Ninasi postijaam on kuulus koht – hobupostjaamas peatunud, Peterburist Pariisi või vastupidi sõitvad keisrid ja printsid ning teised kõrged isikud.
1843. aasta suvel jäi siinkandis hirmsa raju kätte Honoré de Balzac ja pidi koos oma vene kujurist sõbra Rama-zanoviga Ninasil ööd veetma.
1957. aasta suvel puhkenud tulekahjus kaotas postijaam nii mõndagi oma suursugusest. Hiljem oli hoones Kalmaküla kool. Praegu on kunagises postijaamas Eesti piirivalve kordon"
Lea