Hansu amet?
Hansu amet?
Paluks abi, mis amet on Marta-Rosalie isal Hansul? Siiani oli ta kogu aeg wirth, nüüd on midagi muud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?web=saag ... 4.1.127:67]Saaga EAA.1234.1.127:67
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?web=saag ... 4.1.127:67]Saaga EAA.1234.1.127:67
-
Kirsti Ervola
- Postitusi: 1326
- Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
- Asukoht: Helsinki
- Status: Eemal
-
Kalev Kask
- Postitusi: 396
- Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
- Asukoht: Juuru
- Status: Eemal
Spetsiaalseid materjale ma ei tea, ent ise ma olen endale kirja pannud EGeS-i laualehes "Põlvnemislugu" ilmunud ametite seletused. Mõned on ka internetis http://www.genealoogia.ee/Valjaanded/pl.html , http://www.hot.ee/mether/.
Moonakas e. moonamees
(deputatknecht, estade-laborer, paid in kind, moonamies, -renki, mõznõi batrak)
Ta oli perekonnaga põllutööline(naturaaltasul sulane) mõisas. Moonaka põhitasu oli moon (põllu- ja karjasaadused). Mõisalt sai moonakas ka korteri (moonamajas), kütte, väikese maalapi, pisut rahapalka ning ta võis pidada mõningaid koduloomi (lehm, siga, mõni lammas) ja kodulinde. Kindlaks määratud aja kestel pidi väikese päevatasu eest mõisas töötama ka moonamehe naine. 19.saj. teisel veerandil hakkasid Eesti liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi. Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19.saj. keskpaiku ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869.a. Moonakaid oli riigimõisades veel 1920-30. aastail. Moonamaja oli tavaliselt 4 või 8 korteriga. Korter koosnes kööktoast, esikust, sahvrist. Moonamajas võis olla ka mantelkorstnaga ühine köök. Maja juurde võisid kuuluda veel laut, ait, kelder või rehi.
Moonakas e. moonamees
(deputatknecht, estade-laborer, paid in kind, moonamies, -renki, mõznõi batrak)
Ta oli perekonnaga põllutööline(naturaaltasul sulane) mõisas. Moonaka põhitasu oli moon (põllu- ja karjasaadused). Mõisalt sai moonakas ka korteri (moonamajas), kütte, väikese maalapi, pisut rahapalka ning ta võis pidada mõningaid koduloomi (lehm, siga, mõni lammas) ja kodulinde. Kindlaks määratud aja kestel pidi väikese päevatasu eest mõisas töötama ka moonamehe naine. 19.saj. teisel veerandil hakkasid Eesti liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi. Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19.saj. keskpaiku ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869.a. Moonakaid oli riigimõisades veel 1920-30. aastail. Moonamaja oli tavaliselt 4 või 8 korteriga. Korter koosnes kööktoast, esikust, sahvrist. Moonamajas võis olla ka mantelkorstnaga ühine köök. Maja juurde võisid kuuluda veel laut, ait, kelder või rehi.
Aitäh abi eest! See suguvõsa uurimine tekitab nii palju küsimusi ja probleeme, millele varem nagu ei mõelnudki. Kõik tundus selge ja lihtne. Nüüd selgub kui vähe tean ajaloost, esivanematest jne. Ja küll oleks hea kui abimaterjale oleks hästi palju! Vaatasin ka Saaga abimaterjale aga seal mõisamoonaka nimegi polnud. Vajaks vist täiendamist jooksvalt.
-
Kirsti Ervola
- Postitusi: 1326
- Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
- Asukoht: Helsinki
- Status: Eemal