Hansu amet?

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
liil
Postitusi: 101
Liitunud: Neljapäev 02. August 2007, 19:06:08
Status: Eemal

Hansu amet?

Postitus Postitas liil »

Paluks abi, mis amet on Marta-Rosalie isal Hansul? Siiani oli ta kogu aeg wirth, nüüd on midagi muud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?web=saag ... 4.1.127:67]Saaga EAA.1234.1.127:67
Kirsti Ervola
Postitusi: 1326
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Pole kindel, aga arvan et tema on Deputatist (õieti Deputist), mingisugune sulane, moonamees.
liil
Postitusi: 101
Liitunud: Neljapäev 02. August 2007, 19:06:08
Status: Eemal

Postitus Postitas liil »

Kas kuskil on olemas materjale selle kohta, milline oli ühe või teise saksakeelse nimega tähistatud ameti sisu. No näiteks, et kui deputatist on ka sulane siis mille poolest ta erineb Knecht'ist? Materjale, kus oleks lahti seletatud kirikukirjades esinevate saksakeelsete ametite sisu? Kes teab?
Kalev Kask
Postitusi: 396
Liitunud: Laupäev 13. Jaanuar 2007, 17:12:01
Asukoht: Juuru
Status: Eemal

Postitus Postitas Kalev Kask »

Spetsiaalseid materjale ma ei tea, ent ise ma olen endale kirja pannud EGeS-i laualehes "Põlvnemislugu" ilmunud ametite seletused. Mõned on ka internetis http://www.genealoogia.ee/Valjaanded/pl.html , http://www.hot.ee/mether/.

Moonakas e. moonamees
(deputatknecht, estade-laborer, paid in kind, moonamies, -renki, mõznõi batrak)
Ta oli perekonnaga põllutööline(naturaaltasul sulane) mõisas. Moonaka põhitasu oli moon (põllu- ja karjasaadused). Mõisalt sai moonakas ka korteri (moonamajas), kütte, väikese maalapi, pisut rahapalka ning ta võis pidada mõningaid koduloomi (lehm, siga, mõni lammas) ja kodulinde. Kindlaks määratud aja kestel pidi väikese päevatasu eest mõisas töötama ka moonamehe naine. 19.saj. teisel veerandil hakkasid Eesti liberaalsed mõisnikud Saksamaa eeskujul kasutama mõisa majandamisel palgatöölisi. Moonakate arv kasvas kiiresti seoses talude üleviimisega raharendile 19.saj. keskpaiku ning teotöö lõpliku kaotamisega 1869.a. Moonakaid oli riigimõisades veel 1920-30. aastail. Moonamaja oli tavaliselt 4 või 8 korteriga. Korter koosnes kööktoast, esikust, sahvrist. Moonamajas võis olla ka mantelkorstnaga ühine köök. Maja juurde võisid kuuluda veel laut, ait, kelder või rehi.
liil
Postitusi: 101
Liitunud: Neljapäev 02. August 2007, 19:06:08
Status: Eemal

Postitus Postitas liil »

Aitäh abi eest! See suguvõsa uurimine tekitab nii palju küsimusi ja probleeme, millele varem nagu ei mõelnudki. Kõik tundus selge ja lihtne. Nüüd selgub kui vähe tean ajaloost, esivanematest jne. Ja küll oleks hea kui abimaterjale oleks hästi palju! Vaatasin ka Saaga abimaterjale aga seal mõisamoonaka nimegi polnud. Vajaks vist täiendamist jooksvalt.
Kirsti Ervola
Postitusi: 1326
Liitunud: Pühapäev 07. Mai 2006, 19:13:05
Asukoht: Helsinki
Status: Eemal

Postitus Postitas Kirsti Ervola »

Kalev, tänud selgituse eest! Sellepärast oli siis selles kirjas nii paljud inimised Deputatist-ametiga.
liil
Postitusi: 101
Liitunud: Neljapäev 02. August 2007, 19:06:08
Status: Eemal

Postitus Postitas liil »

Veel üks sarnane küsimus.
Mille poolest erines siis hofsknecht mõisamoonakast deputatist'ist ? Kas oli mingi sisuline erinevus, miks vahel kasutati üht ametinime, vahel teist?
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”