Perekonnaajaloo foorum

Minu esivanemad on Tietused, kes elasid Raudama talus hiljemalt alates 1814. aastast. Esimene seal talus oli Raudama Tõnu (1772-1831), kelle lapsed olid mh Leenu, Jaan, Mari ab. Mühlbaum ja eespool mainitud Eva ab Langebraun. Jaani (1799-1861) pere sai perekonnanimeks Tietus. Raudama talu läks peale ...

Aitäh, Kirsti!

Oleks nagu midagi seoses vangistuse ja hukkamisega, aga mis täpsemalt:

Saaga TLA.1358.2.44:523?1455,808,898,141,0

чахотка - tiisikus

Need konkreetsed Kirpsonid on Juhani naise Anu Burmi kaudu minu sugulased, kui rohkem huvitavad, võib mulle kirjutada. Juhani naise Miina isa nimi on Madis Vilguta, Miina esimese mehe perekonnanimi oli Zederwald, sealt ka lühend verw. Miina nime ees.

Olen vaadanud põhiliselt tolle perioodi sünnimeetrikaid ja seal on tüdrukutele suhteliselt tihti (näiteks Simuna kihelkonnas) pandud nimeks Ello ehk siis nimi on kindlalt nimetavas käändes.

Olen ka ise nimede ühtlustamise pooldaja ning sellega seoses tekkis mul konkreetne küsimus: mida teha naisenimega Ello, mis esineb üsna tihti 19. sajandi Põhja-Eesti kirikuraamatutes? Kuidas oleks õige hääldusejärgne kirjaviis? Tundub, nagu oleks sarnasust nimega Anno-Anu ehk kas Ello-Elu? Või oleks ...

Suur aitäh viite eest! Siit leiab tõesti põnevat infot edasimõtlemiseks.

Hakkasin mõtlema oma esivanemate perenimede Raik ja Raus tähenduse üle. Mõlemad nimed on tulnud talu nimedest, vastavalt siis Raigo (Raiko) talu Väike-Maarja kihelkonnas ja Rausi talu Simuna kihelkonnas, mis olid sellenimelised juba 18. sajandi alguses. Minu kogemuse järgi on selle aja talu nimed ...

Uurin Nurkade ja Vartside suguvõsa Karitsa mõisast. Nendega on lähedalt seotud veel perekonnanimed Tulp ja Roks.

Suured tänud! Nüüd loen selle isegi välja

Palun aidake välja lugeda, mis on parempoolsel leheküljel talus nr. 11 kirjutatud sulase Hansu kohta:

Saaga EAA.1864.2.VI-52:22?1920,1454,159,55,0

Mis temaga 1808. aastal juhtus?

Kasutan ka avagula süsteemi oma perekonnanimede kirjapanekuks.

Ambla kihelkond:

Karkuse mõis - Nilberg

Koigi mõis - Assmann, Klamm, Repnik

Tapa mõis - Kuber, Lingert


Rakvere kihelkond:

Karitsa mõis - Nurk, Tivas, Varts


Simuna kihelkond:

Koila mõis - Raus


Väike-Maarja ...

Hinrik on: Wittwer seit 3 Jahren - lesk 3 aastat (leseks jäänud 3 aastat tagasi)

Mis on kirjutatud Andrese kohta:

Saaga EAA.1864.2.V-44:222?201,1154,633,94,0

Aitäh!

Väga tahaks teada, mis on kirjas Juhani kohta:

Saaga EAA.1864.2.VI-57:148?957,601,157,201,0

Aitäh juba ette!

Aitäh! Siit märkusest ei tule vist välja, kas Jaan ka tegelikult karistust kandma asus. Perekonnapärimuse järgi olevat ta kohtuotsuse eest põgenenud Venemaa avarustesse.

Palun aidake välja lugeda, mis on kirjutatud Jaan Graffi kohta märkuste lahtrisse (parempoolsel leheküljel):

Saaga EAA.1232.1.236:27?1514,1481,275,82,0

Aitäh!

Palun aidake välja lugeda, mis on kirjutatud Tammeotsa Tõnu poja Jaani, sünd. 1855, juurde märkuste lahtrisse. Saan aru sõnadest Türkei ja geblieben - jäi Türgisse.

Saaga EAA.1232.1.232:18?1039,695,110,90,0

Kuna Jaani ette on märgitud sold., siis ilmselt osales ta Vene-Türgi sõjas, aga ma ei saa ...

Aitäh vastajatele! Arvasin ka ise, et määratlus "vaba inimene" võib olla jäänuk ajast, kui enamik eestlasi veel sunnismaised olid. Sellele viitab minu meelest ka -sohn-lõpuline perekonnanimi, mida minu tähelepanekute järgi anti eestlastele, kes mingil põhjusel said perekonnanime Eestimaa kubermangus ...

Kas ma loen õigesti välja, et peigmehe "amet" on Freier Mensch - vaba inimene - ja mida see määratlus 1868. aastal, kui pärisorjust ju enam ammu ei olnud, tähendas?:

Saaga EAA.1232.1.226:48?381,1570,127,47,0

Ei tea, kuidas mujal, aga Väike-Maarja kihelkonnas on tõesti 1840. aaastatel toimunud palju algselt pandud perekonnanimede muutmisi. Olen ise kokku puutunud juhtumitega, kus Temanist sai Titus, Steinbergist Oemann, Zederwerkist Korn. Võib-olla said algselt sarnase perekonnanime omavahel mitte ...

Väike-Maarja kihelkonna sünnimeetrika aastatest 1807-1821 on jah kahjuks puudu :( Pisut abi on leerilaste nimistust 1834-1867

Leerilaste nimistud; EAA.1232.1.55; 1834-1867

Seal on kirjas leerilaste vanemate nimed ja sünniaastad, mis jäävad osaliselt ka sellesse puuduolevasse ajavahemikku. Muidugi ...

Suur tänu! Kas see tähendab, et teda päris teenistusse ei võetud, vaid pandi n.ö. kirja? Eelmises hingerevisjonis oli kirjas, et ta võeti nekrutiks, aga siis jäi ta vist koju, sest ka surnud on ta oma kodukihelkonnas?

Palun aidake välja lugeda, mis on kirjutatud vasakpoolsel leheküljel nr. 4 all Mari poja Kustase kohta:

Saaga EAA.1864.2.VIII-146:210?815,1163,219,158,0

Kustas võeti 1811 nekrutiks, mis temast sai 1826. aastal?

Leidsin Ambla kihelkonna sünnimeetrikast sissekande, et 1885. a. on seal sündinud nelikud:

Saaga EAA.1248.1.32:244

Mäletan, et paar aastat tagasi, seoses tookordsete kolmikute sünniga, kirjutas üks perekonnaseisuametnik, et Eestis on teadaolevalt sündinud ühed nelikud ja just 19. sajandil. Kas ...

Kuna olen ka ise Väike-Maarja kihelkonnaga tegelenud, siis vaatasin huvi pärast Grünthale varasema perioodi (1866-1884) personaalraamatust:

EAA.1232.1.232:20

Seal on kirjas vendade Jaani, Joosepi ja Hindriku isa, Jüri Tooma Hans, Tooma poeg. Kuna ka Luri Tõnu Toomas on Tooma poeg, siis ilmselt on ...

Tulen selle vana teema juurde tagasi, kuna mulle on praegu uuritavas Ambla kihelkonnas eriti just 18. sajandi teises pooles hakanud silma suur vallaslaste arv. On huvitav, et 18. sajandil pandi vallaslaste puhul vähemalt Ambla kihelkonnas reeglina nende isad kirja, 19. sajandil on aga isad enamasti ...

Lisan mõned haruldasemad nimed 18. sajandi Ambla kihelkonnast. Naised: Barbo, Beat, Birrit (ka Brita), Edo, Ell, Eppo, Neto, Paab (ka Pabo), Pill, Warrut. Mehed: Arnd, Dierik, Eward, Juhku (ka Juchum), Keer, Pello, Prost, Siffer, Tiits.

Omaette teema on teistest rahvustest isikute nimed. Näiteks 18 ...