Revisjonides Musta talu - meetrika järgi kõik Raudsepad

[Sewele]

Räpina khk. Palo mõisas Süvahavva külas oli revisjonides (1795, 1811, 1816, 1826) 2 Musta talu, mille elanikud sündisid kõik miskipärast aastakümnete jooksul Raudseppa nime all.

Räpina khk-s ei ole sel ajal ega ka varem ühtegi Musta nime all sündinut. Revisjonides toodud naiste isade nime järgi otsisin abiellumisi, siis revisjonis toodud vanuste järgi sünde-surmasid - kõik on Raudsepad.

Siin Musta Andrese Johanni pere 1795 revisjonis (nr. 12):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA" onclick="window.open(this.href);return false;. ... 242,1027,0

Revisjoni järgi on Musta Andrese Johanni poja naine Röbi Ado t. Katto.
Siin nende abiellumine (Raudsepa Andrese Johanni p. ja Röbi Ado Katto):
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 9,995,83,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Kusjuures ka nr. 11 Musta Ando ja pojad esinevad meetrikas Raudseppadena...

Ma ei ole varem kohanud sellist asja.
Mis seletus võib sellele olla?

[jussK]

Täiesti tavaline,st nii on ta igal pool, kõiki kutsuti peremehe järgi ju -kui talu peremees on raudseppa Andres siis kõik teised on raudseppa Andrese ... , nimede ja sugulusega pole siin midagi tegemist.
Perenimed tulid hiljem ...

[Sewele]

Täiesti tavaline,st nii on ta igal pool, kõiki kutsuti peremehe järgi ju -kui talu peremees on raudseppa Andres siis kõik teised on raudseppa Andrese ... , nimede ja sugulusega pole siin midagi tegemist.
Perenimed tulid hiljem ...

Mul ei ole probleeme otsingutega perekonnanimede eelsel ajal – olen leidnud 316 esivanemat kuni Põhjasõjani e. säilinud meetrikate alguseni.

Aga mitte kordagi ei ole ette tulnud sellist asja, et revisjonides kirjas olnud nimedele ei ole ühtegi vastet meetrikates.

SÕNASTAN KÜSIMUSE UUESTI:

1. Kolmes esimeses revisjonis (1795, 1811, 1816) on kirjas Musta Andrese (s. ca 1720) ja Anne (s. ca 1725) poegade ja pojalaste andmed (ka nende naiste isanimed).

2. Revisjonikirjetele vastavad meetrikates aga hoopis Raudsepa Andrese ja Anne laste ja lapselaste abiellumised ja sünnid aastatel 1768-1825 - Musta nime all ei ole sel ajal terves kihelkonnas mitte mingeid sünde-surmasid-abiellumisi.

(3. Sama lugu on revisjonide Musta Ando järglastega – pistelisel kontrollimisel meetrikates kõik Raudsepad.)

4. 1826 revisjoni järgi said Musta Andrese järglased perekonnanimeks Musting ja edasi on kõik selge.

Niisiis mind huvitab,
KAS KELLELGI ON VEEL TAOLIST ASJA ETTE TULNUD JA MIS SELETUS VÕIKS SELLELE OLLA.

[müürisepp]

Kirjutajad olid erinevad.
Ilmselt oli olemas Musta-nimeline talu, kuhu kolisid Raudsepa talu järglased sisse. Või oli amet sepp? Meetrikaraamatu kirjutaja kasutas üht nime, hingeloendi kirjutaja teist.
Mul on Ida-Virumaal nii olnud, kuid seal on meetrikas siiski vaheldumisi seda talukoha nime kasutatud. Muidu oli paralleelselt käigus 2 nime, üks isatalu järgi, teine praeguse talu järgi.
Ja Läänemaal ma mõtlesin end üldse haigeks. Hingeloendis kõik klapib kuni 1858. aastani ja siis on kõik. Mitte üks kriips infot enam rohkem. Ilmnes, et hingeloendis ja perekonnanimede raamatus on üks perekonnanimi ja personaalraamatutes teine, hoopis teistsugune. Seal oli põhjuseks ilmselt see, et ekslikult anti kahele mittesugulasele sama perekonnanimi ja teine pere kasutas kirikuraamatutes hoopis oma nõo perekonnanime.

[Sewele]

Oh, kohe kergem hakkas lugedes, et selliseid juhtumeid on mujalgi.

Kirjutajad olid revisjonide puhul muidugi teised, ametnikud. Kirikukirjadesse pandi nimed aga kohapealset tava järgides.

Ise arvasin ka, et Musta tallu (tühjaks jäänud sepatalu? - must, nõgine-suitsune) tuli enne revisjone kusagilt sepp - Raudsepa rahvas. Sepp oli nii kõva mees, et tema nimi kaalus üle talunime. Neid Raudsepa omasid elas Süvahavval ilmselt ka muudes taludes n-ö varjunime all - revisjonides ei ole Raudsepa talu üldse, paaris talus on sulaseks mõni Raudsepa oma, aga sünde-surmasid-abielusid on Süvahavva Raudseppadel hulgim.

[Katsa]

Kui viitsite, siis otsige üles varasemad andmed selle mõisa talude kohta, s. t. adramaarevisjonid. Estica all peaks neid leiduma võib-olla isegi 18. saj. algupoolest peale. Sealt ehk selgub, millise nimega peremehi ajaloos tagasi minnes sealkandis toimetas. Võis tõesti juhtuda, et aja jooksul tulid ühed teise majapidamisse üle.

[Arvo.Jägel]

1805 vakuraamatus on Raudsepa Ado taluperemehena täiesti olemas (lisaks veel mõned Mustad ka; viited samale lehele):
Saaga EAA.567.2.756:2?943,1087,455,100,0
Saaga EAA.567.2.756:2?929,403,449,235,0

/edit/
Mis puutub sarnastesse juhtumitesse, siis täielikult teise nime kasutamist pole mul ette tulnud, aga näiteks on Tartumaal Kursi-Äksi piiril Älevi [Ellewe] talud, millede elanikke on meetrikates aeg-ajalt Kütti omadeks nimetatud (ntx Ellewe Mihkel > Kütti Mihkel), korra isegi Ellewe asemel Jaegri kirjutatud - kütid ja jäägrid olid ju enam-vähem sama asi. Loendustes pole neis külades ühtegi Kütti talu kunagi olnud. Alul ajas ikka üsna segadusse

Põhja- ja Lääne-Eestist üldse ei räägigi, seal meetrikas leiduvat nime ja revisjoni kokku panna on hulga keerulisem - isikud liikusid revisjonide vahelisel ajal korduvalt ja iga kord olid nad meetrikas kirjas uue koha nimega, vahel talu, vahel mingi muu nime alusel. See nüüd ei haaku algse teemaga, lihtsalt iseloomustab nimede püsimise ja klappimise valdkonda perenimede eelsel ajal.

[Sewele]

Aitäh, Arvo ja Katsa!

Liivimaal (Räpina, Vastseliina, Rõuge ja Võnnu khk.) ei ole mul sellist probleemi varem ette tulnud. Revisjonide eelsel ajal ei leia küll mitmeid sünde-surmasid-abiellumisi, aga ilmselt on tegemist peamiselt sulastega, kes talust tallu liikudes teinekord said uue nime.

Nüüd sattusin sõbrannat abistades Harjumaale ja tõesti enne nimede panekut on seal väga raske jälgi ajada.
Pean tagasi võtma oma lubaduse leida vanimad esivanemad - see võtab liiga palju aega, mida mul ei ole.