Palju küsimusi

[kristopaul]

Juuri taga ajada on põnev aga tekib ka palju küsimusi. Loodan, et keegi targem võtab vaevaks mind harida.
Uurin oma isa liini ehk siis perekonnanime Paul põlvnemist. Alustasin Võru saksa pihtkonna raamatutest ja jõudsin välja Georg Paul`ini (s.1800 Fellin) Saarde saksa raamatutes. Siit jama algabki. Selgus, et enne 1835 oli tema eesnimi Jürri, isa Juhhan ja ema Ello. Kas pean edasi uurima eesti pihtkonna raamatuid? Miks ta nime vahetas? Miks ta pihtkonda vahetas? Kas see oli tol ajal levinud? Võibolla mängis rolli see, et ta võttis saksa naise? Kas Fellin tähendab ainult Viljandi linna või peab vaatama ka kogu Kreis Fellini, Schloss Fellini jne raamatuid mida võib Saaga nimekirjas Viljandi alt leida? Kuna leidsin ka teisi Paule kes vabalt võiks olla Georgi-Jürri vennad-õed, sooviks väga leida selle kohta dokumentaalset kinnitust. Näiteks oli tol ajal Saarde pastorgi Paul, kes küll tõenäoliselt sugulane ei ole aga huvitava faktina oli ta abielus naisega kes oli geboren Paul. Võibolla on see seotud kogu perekonna pihtkonna vahetusega ja nime saamislooga. Igatahes väga põnev . Palun aidake leida niidiots. Tänan

[Assar]

Selgus, et enne 1835 oli tema eesnimi Jürri, isa Juhhan ja ema Ello. Kas pean edasi uurima eesti pihtkonna raamatuid? Miks ta nime vahetas?. Sellist asja võis ikka ette tulla, et kui polnud just kõrgklassi kuuluv sakslane, vaid pigem talupoeg või käsitööline, et elukohta vahetades sattus ta undeutsche lahtrisse ja sulandus eestlastega. Miks see nii oli ilmselt on palju põhjuseid. Sakslastel võis olla palju eesnimesid see oli tavaline. Seega üks variant on et teda on kutsutud kord ühe kord teise eesnime pidi ja pealtnäha jääb nüüd mulje nagu oleksidki erinevad inimesed. Ise olen uurinud nt. Tartu Jaani kogudust, kus muide leiab ka Paule. Seal abiellus üks mees ühe naisega, kellel oli kolm eesnime. Kirikuraamatus ei viitsitud kunagi neid kõiki kirjutada vaid tavaliselt kahe kaupa, seega oli see mees justkui kolme naisega korraga abielus (naise nimi oli A B C: variandid: AB, AC, BC).
Schloss Fellin on kindlasti Viljandi linn, Fellini all võib mõista ka Viljandi valda, st. ka linna. Viljandis on vaid kaks kogudust Pauluse ja Jaani. Kusjuures Paulus on Jaanist välja kasvanud ja vanemad andmed asuvad vaid Jaanis. Nii, et uurige ise 1800 aasta leiab kindlasti Jaani kogudusest, sest siis vist Paulust polnudki veel.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[andri.riid]

On sarnane juhtum endagi praktikas, kus eesti soost taluperemehe poeg Jaan abiellus ca 1830 sakslannaga. Sellega kaasnevad nähtused olid - pere kanti saksa pihtkonda (ühes nendega millegipärast ka perekonnapea noorem vend), samuti tegi perepea karjääri, tõustes mõisavalitsejaks, muidugi muutus tema eesnimi Johanniks, muidugi pandi lastele kaks-kolm saksapärast eesnime. Ühesõnaga, ma pakun, et saksastumine nii sõnas kui teos oli kiire.

Lõppkokkuvõttes, suguvõsa uurimise mõttes, on sellest rohkem kahju kui kasu, sest sakslased ja nendeks saanud olid vabad ja nende elukohamuutmist ei piiranud miski, samuti ei kiputud seda kuhugi kirja panema. Olen pooljuhuslikult leidnud ühe Jaani poja 1860ndaist aastatest Pärnu linnast, kust ta ka varsti ära kolib. Selle pagariselli kohta on veel mitu süüasjade toimikut AIS-s, aga genealoogilistes säilikutes jäljed kaovad või ei suuda ma neid leida.

Huvitav on veel see, et Jaan/Johanni esimene naine sureb 1843, mille peale võtab ta uue sakslanna naiseks. Viimane on surnud 1860 lesena, kuid seega ilmselt viiekümnendaisse jäävat mehe surma pole ma meetrikast üles leidnud.

Fellin antud kontekstis tähendab ilmselt kihelkonda, aga Schloss Fellin on kohe väga kindlasti Viljandi mõis/vald, mitte linn (Stadt).

[Assar]

Tegelikult mina sain aru, et jutt käib sakslaste eestistumisest mitte eestlaste saksastumiseks. Need on erinevad kuigi samaaegselt toiminud protsessid, aga põhiolemuselt on palju sarnasusi ka. Näiteks seegi, kas kirjapanija oli eestlane või sakslane ja kas kirjapantav oli eestlane või sakslane. Eestlasest kirikutegelased on ka sakslasi kirja pannud a la Elisabeth > Lisu, Jacob > Jaak, Bernd > Pearö jne. Sama kehtib ka vastupidi eestlaste saksastumisel.

Nimega Viljandi kutsutakse praegugi erinevaid objekte:
linn, maakond ja järv tulevad kohe meelde. Omal ajal on ka kutsutud Kreis, vald, jõgi (Tännassilma jõgi), mõis.
Kui linna ümber asus samanimeline vald ja mõis ja kui veel arvestada asjaolu, et kunagi oli mõis linna suhtes ülemuslik, ning mõisahoonete komplekski asus linnas mitte maal siis ei olegi vahe tegemine nii kerge.
Schloss tähendab tegelikult lossi saksa keeles ja see asus linnas. Lossi all mõeldi keskust. Mõisa kohta öeldi Gut Schloss-Fellin - see asus ka linnas sees. Schloss-Fellin tähendas ikkagi linna ja vald selle ümber oli lihtsalt Fellin. Fellin sobis kasutada ka üldistavalt kõige eelneva kohta. Kuid mõnikord oli ju vaja vahet teha.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[andri.riid]

Pole mõtet siin teemaalgatajat segadusse ajada. Kui inimese kohta on mingi muu kihelkonna kirikuraamatus kirjutatud sündimise, tulemise abiellumise või lahkumise kohaks Fellin, siis on kaugelt kõige tõenäolisem, et selle all peetakse silmas (Pauluse või Jaani) kogudust elik tervet kihelkonda. Schloss Fellin koguduse kirikuraamatutes ja ka mujal valdavalt tähistab Viljandi mõisa. Viimasel pole õieti tähtsustki hetkel, sest see oli lihtsalt teemaalgataja toodud suvaline näide. Katsuks eristada olulist ebaolulisest.

[Assar]

Ma arvan, et eks teemaalgataja teab ju ise paremini, kas teda huvitanud inimesed elasid maal või linnas või millisesse klassi nad kuulusid. Linnas näiteks pole talusid ja maal tänavaid jne. Kuni 1860-70ndateni oli minu teada Viljandis vaid üks luterikogudus. See oli Jaani kogudus. Kuna teema algatajat huvitas aasta ca 1800, siis koguduse mõttes polegi ju mõtet diskuteerida rohkem. Mainisin seda juba oma esimeses vastuses. Edasi hakkas tegutsema ka (Peetruse-)Pauluse kogudus, st. osa Jaani koguduse rahvast siirdus sinna üle. Paulusesse siirdusid ümberkaudsed talupojad ning aadlimehed. Jaani kogudusse jäid linnatalupojad, kaupmehed ja saksa käsitöölised peaasjalikult. Äkki läksime kommenteerimisega mõlemad natuke liiale, sest uut infot teema algataja pole juba pikemat aega saanud. 8)

Lõpetades vaidlemise:
Assar Järvekülg

[kristopaul]

Tänan kaasa elamast. Olen vahepeal pisut targemaks saanud, aga mitte palju. Käisin arhiivis hingerevisjone lugemas ja selgus, et tegu ikka linnaga (die Stadt Fellin). Varasemad kanded olid tõesti eesti pihtkonna raamatutes. Saksastumine toimus vast jah Andri kirjeldatud viisil. Mees oli alul kingsepa sell, siis meister ise. Kui pastelde asemel kingad jalas, olid juba "poolaadlik" valmis. Ja kogu ilm oli valla. Nüüd on tegu neid igast ilmakaarest kokku ajada. Aga keegi pole ütelnud et peab kerge olema. Jõudu tööle.