perkmannide suguvõsa

[priit25]

Kas kellegil on andmeid selliste inimeste nagu Jüri ja Ann Perkmannide perekonna ja sugulaste kohta.

[Mari.Sarv]

Ehk ütleksid, kus ja millal nad elada võisid, mingi geograafiline vihje?

[priit25]

Pärnumaal Koonga või Mihkli kihelkonnas.Teada on et tütar Krööt on sündinud 1885 seega siis 1860 paiku.

[terranova]

Minu esivanemate hulgas on Ann ja Jüri Perkmann, pärit Mihkli kihelkonnast Pärnumaalt. Tütar Krõõt (sünd 1885) neil ka täiesti olemas. Seega tundub, et tegemist samade inimestega. Millist infot sul täpsemalt vaja oleks? Võin sulle pakkuda terve Perkmannide sugupuu kõigi nende järeltulijate andmetega

[priit25]

Ma sooviks teada mitu last neil oli peale Krõõda ja kui tead millal Jüri ja Ann sündinud ja surnud on?

[anne.mäekuusk]

On minulgi Perkmannide sugupuuga sidemed. Isa sugupuust Liso Kangur abiellus Krõõda venna Hans Perkmanniga (31.05.1876). Hans Perkmann sai 1936 aastal Koonga valla otsusega nimeks Pärnpuu. Mul on kirjas nende 6 last. Nende saatusest ma ei tea. Liso Kangur sündis 10.10.1879 ja abiellus 29.05.1900.
Hansu õed Marri (13.11.1873-21.03.1898) ja Liisu (s.19.10.1878) olid abielus Frits Jagosoniga (26.12.1880). Korda mööda muidugi.
Vanemad Jüri Perkmann (30.03.1848-05.12.1892) abiellus juunis 1872 Ann Jaaksoniga (25.05.1846-15.01.1925)
Minu andmetel abiellus Krõõt Perkmann (07.11.1885-14.09.1914) 30.mail 1911 Ado Weromanniga (02.01.1871) ja said 2 last. Tütar Marie suri 2 nädalaselt ja aasta hiljem sündis August, kelle sünnipäev on ühtlasi ema surmapäev.
Ado uuest abielust sündis poeg Anton.
Mind huvitab ka Weromannide saatus tänapäevani. Weromannidega on mul mitme sugupuu kaudu rohkesti kokkupuuteid.

[a2099]

Lihtsalt lugemiseks talukohaga seotud infot- võib tulla ka omasilmaga kaema.

Info pärineb Pärnpuude perekonnast.
Saadan siis maja ja koha ajalugu.

Talude päriseks ostmine sai Eestis võimalikuks, kui talupojad aastail 1816-1819 vabastati pärisorjusest. Kõige rohkem osteti talusid päriseks Liivimaal aastail 1867-1876 ning Eestimaal aastail 1882-1889. Ka Hans Jaakson (Endli vanaisa vanaisa) on ostnud Kalli kroonu mõisast päriseks talukoha Ennu nr.14. 01.12.1891 aastal. Kui maja üles raiumine oli, ( Jüri Perkmanni ( Hansu väimees) ajal, kes suri 1892), siis meistrid küsisid tema käest , kas kõrgusest aitab. Vastuseks oli, et palke käes on, paneme ühe korra veel peale.
Ja nii saigi maja tavalisest kõrgem.Vana maja olevat olnud praegusega risti suunas, nii, et algul oli rehetoas olnud 2 ahju. Hiljem lõhuti teine välja. See mees, kes maja ehitamise ajal sammalt palkide vahele pani, olevat olnud nii helde käega, et maja saanud tagumiselt küljelt 10 cm kõrgem kui esiküljelt. Laudvooder, millest Lembit ei tea, millal see pandi, tegi selle Peantses üheks esimesks voodriga majaks ja tema värvimiseks olevat kulunud umbes 10 kg rohelist värvimulda, millega tooniti valget põhivärvi.


1910 aastal pärib Ann Perkmann(Hans Jaaksoni tütar) Ennu talu. Samas kingib Ann talu oma pojale, Hans Perkmannile,(Endli vanaisa)aga nüüd on talu nimeks juba Enno-Hans. Kuna Hans Jaaksoni isa on olnud Jaak, siis ilmselt sellest nimest on tulnud rahvasuhu Enno Jaagu talu, paberite järgi aga Enno- Antsu talu. Peale Hans Pärnpuu on Enno Jaagu omanikud olnud Jüri Pärnpuu (Endli isa),siis Adele Pärnpuu. Ja alates 07.11.2002 on talu omanik Endel Pärnpuu.