Tundub kummaline, aga ehk on esinenud mujalgi, et sama inimene on hingeloendites ja meetrikates kirjas erinevate perenimedega.
Kas ja kuidas on võimalik kindlaks teha, kumb perenimi on "jääv"?
Minu lugu:
Hingeloendis 1834 on näha, et Mage talu jääb peremehe surmaga tühjaks
Saaga EAA.1864.2.VIII-101:16?215,609,1098,263,0
ja orvudest lapsed asuvad elama teise tallu.
Saaga EAA.1864.2.VIII-101:12?203,1196,1130,302,0
Vanemad vennad saavad perenimeks Lilleberg, nooremad kasuvanemate järgi Abelset
Saaga EAA.1864.2.VIII-102:5?324,1371,877,359,0
Jüri Abelset abiellub 03.12.1850 Jüri Lilleberg'ina
Saaga EAA.1214.1.164:195?942,1043,785,105,0
Kihlus Saaga EAA.1214.1.165:87?92,889,827,105,0
1850.aasta hingeloendis on Jüri kirjas Abelset'ina
Saaga EAA.1864.2.IX-66:10?535,1337,782,80,0
1852 sünnib Jüri Lillebergil tütar Liso
Saaga EAA.1214.1.161:196?150,1443,1042,78,0
1858.a hingeloendis on pere kirjas Jüri Abelset'ina
Saaga EAA.1864.2.X-153:13?407,594,1938,285,0
Kas tol ajal oli mõeldav, et inimene/pere oli kirjas ühes talus, tegelikult aga elati kuskil mujal? Jüri kihluse märkes on kirjas elukohaks Maeru küla, aga hingeloendites selles külas ei leidu ühtegi sobivat inimest. Tütre sünni juures on kirjas, nagu oleks tegemist Vainu talu sulasega. Vainu talu asub tõesti Maeru külas, aga hingeloendite järgi seal sellist inimest ei ela.
sama inimene erinevate perekonnanimedega
-
marvi meriniit
- Postitusi: 143
- Liitunud: Teisipäev 26. Juuli 2005, 15:54:07
- Status: Eemal
Minu meelest küll võimalik, et kirjas hingeloendites kusagil mujal kui tegelikult elati (nagu keegi tabavalt võrdles nõukogudeaegse sissekirjutusega). Enda esivanemad koos vendade peredega ka kogu aeg ühes talus kirjas kuni hingeloendite lõpuni, kus ilmselt juba ammu ei elatud meetrikate põhajal (tegelikult hoopis perepojad erinevates taludes sulasteks).
Meie suguvõsas on ka 'nimemuutus' esinenud, aga seda võib ehk lihtsalt otsetõlkena võtta. Nimepanekul saadi nimeks Trankmann, aga ühes sünnimeetrikas on lapse isa perenimi hoopis Külvaja. Kusjuures hilisemate sündide juures on jälle kenasti Trankmann.
Nimede eestistamise aegu võtsidki paar venda nimeks Külvaja, sest 'see nimi olevat kunagi sugusvõsas olnud'. Ütlusest ei selgu, miks ta siis vahepeal ikkagi Külvaja, mitte Trankmann, oli.
Kui ühes peres on mitu samanimelist meest, vend ja/või vennapoeg, siis kipubki vahetevahel personaalraamatutes segadus olema - eriti peale nimepanekut isanimedega ja uue perenimega seoses.
Nimede eestistamise aegu võtsidki paar venda nimeks Külvaja, sest 'see nimi olevat kunagi sugusvõsas olnud'. Ütlusest ei selgu, miks ta siis vahepeal ikkagi Külvaja, mitte Trankmann, oli.
Kui ühes peres on mitu samanimelist meest, vend ja/või vennapoeg, siis kipubki vahetevahel personaalraamatutes segadus olema - eriti peale nimepanekut isanimedega ja uue perenimega seoses.