Tervist!
Eestimaa kubermangus said enamus eestlasi oma perenimed 1835. aastal. Mismoodi said oma perenimed need isikud, kes võeti nekrutiks veidi enne perenimedepaneku algust, st. need, keda näeme 1834. aasta hingeloenduse nimekirjades nekrutiksvõetutena ja keda perenimedepanemiste raamatud enam ei näita? Kas perele pandud perenime said ka sel ajal teenistuses viibinud pojad?
Mind huvitava isiku Pällo Kusto lähikondsed said 1835. aastal perenimeks "Pruun", kuid soldat Kusto enda perenimest ei tea midagi: 1839. aastal sünnib unehelich Josep, isana märgitakse Sold. Pällo Juhani Kusto - Kusto perenimest pole midagi. Personaalraamatud ei kajasta "Pruunide" hulgas ühtegi Kusto-nimelist.
Kuidas sellise juhtumi puhul õigele perenimele jälile saada, et saaks otsinguid jatkata? Oskab keegi hüva nõu anda?
Tänan.
Kuidas nekrutiksvõetuile perenimi pandi?
-
fred.puss
- Postitusi: 352
- Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
- Status: Eemal
Siin kehtib sama jutt, mis teise postituse kohta - nekrutiks võetud loeti kadunud hingedeks. Hingeloenditest kanti nad maha, seega neile ei pandud ka perekonnanimesid. Mis nime nad kunagi said, kui nad üldse ellu jäid, on juhuse küsimus - Venemaal ju pärisorjus kaotati alles 1861. Venemaalt Eestile tulnud aladel (Narvatagune ja Petserimaa) pandi perekonnanimed alles 1921.
Lisaks on küsimus selles, mis dokumentides perekonnanimi fikseeriti. Hingeloendid või nende järeltulijad vallaliikmete nimekirjad võisid kajastada ühte perekonnanime, kirikuraamatutes võis ta olla teise nimega.
Aga õige on see, et massiliselt pandi nekrutidele, kellele kunagi kuhugi perekonnanime oli üldse põhjust kirja panna, nimeks patronüüm, nagu Anu kirjutas. Sama nime oma sugulastega said ellu jäänud ja tagasi tulnud nekrutid mõnikord ka, kuigi pigem oli see erand.
Lisaks on küsimus selles, mis dokumentides perekonnanimi fikseeriti. Hingeloendid või nende järeltulijad vallaliikmete nimekirjad võisid kajastada ühte perekonnanime, kirikuraamatutes võis ta olla teise nimega.
Aga õige on see, et massiliselt pandi nekrutidele, kellele kunagi kuhugi perekonnanime oli üldse põhjust kirja panna, nimeks patronüüm, nagu Anu kirjutas. Sama nime oma sugulastega said ellu jäänud ja tagasi tulnud nekrutid mõnikord ka, kuigi pigem oli see erand.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Tänan mõlemat vastajat!
Pean siis asjast sedasi aru saama, et kui Pällo Juhani poeg Kusto jäi ellu ja naases kroonuteenistusest Eestisse, siis oleks teda võimalik otsida Gustav Juhansohn`i või Juhanson`i nimeliste perenimega isikute hulgast (määravateks erisusteks oleksid seega sünniaeg ja -koht), ja otsing laieneb ühtlasi kogu Eesti ala peale (võis abielluda kellega tahes ning kus iganes)?
Pean siis asjast sedasi aru saama, et kui Pällo Juhani poeg Kusto jäi ellu ja naases kroonuteenistusest Eestisse, siis oleks teda võimalik otsida Gustav Juhansohn`i või Juhanson`i nimeliste perenimega isikute hulgast (määravateks erisusteks oleksid seega sünniaeg ja -koht), ja otsing laieneb ühtlasi kogu Eesti ala peale (võis abielluda kellega tahes ning kus iganes)?
-
Kalle Kängsep
- Postitusi: 92
- Liitunud: Laupäev 30. Juuli 2005, 14:49:07
- Asukoht: Tartu
- Status: Eemal