vaderitest

[rändaja]

Saaga EAA.1211.2.1:46

Siin on Toma Tõnno poja Jaagu vaderiteks sellised isikud, et küsimus tekkib miks? Tavaliselt on ikka kas sugulased või siis sama küla elanikud.

Kas siis võib olla mingit selgitust?

Tänudega


Tamara

[Assar]

Saaga EAA.1211.2.1:46

Siin on Toma Tõnno poja Jaagu vaderiteks sellised isikud, et küsimus tekkib miks? Tavaliselt on ikka kas sugulased või siis sama küla elanikud.
Kas siis võib olla mingit selgitust?

No selgitust võiks tuua lähem uurimine. See ei pruugi olla küsimus, millele on kerge selgust saada. Tavaliselt eriti kui tunnistajad oli üle kümne, pandi esimeseks tunnistajaks keegi eriti silmapaistev või positsioonikas tunnistaja, kelle järgi võib olla anti ka nimi.

Tüüpiline "eesti" genealoog "teaks" kohe väga täpselt, et keegi "mõisnik" on talupoja naisele lihtsalt lapse teinud.
Kuigi meil kehtis üsna pikalt ka esimese öö õigus, pole siiski palju kuulda olnud, et seda ka rakendatud oleks. Eks mõisnikul oli see võimalus ilma selletagi olemas. Pigem on see ilukirjanduslikult loodud müüt. Masshooramist pole meie alal kindlasti olnud.

Uurige, selle isa tausta (ka ema võis olla mõisateenijanna, seltsidaam vms.). Näiteks kas ta töötas mõisas, oli ema seal tööl. Teie võimalus, kus sakslasi võis leida maal oli kirikuringkonnad, aga ka mõnedel juhtudel haridussüsteemist (külakool, eraõpetaja).
Pole üldse välistatud võimalus, et sakslased võisid eestlastega hästi läbi saada ja isegi ristsetel käia kui vaja. EW ja NL aegne retoorika sellist temaatikat ei soosinud, aga see võis olla mõnedel juhtudel kindlasti reaalsus. Ega tänagi kõik eestlased kõiki venelasi ei vihka ja vastupidi. Pigem on see probleem poliitiline olnud ja on praegugi.

Kõige lihtsam on oletada, et tunti teineteist kuidagimoodi ja saadi hästi läbi. Üks võimalus oleks uurida, mis asjapulgad need ...
Jacob johann Berg, Frau Baronin wrangel ja Helena Stackelberg olid. Esimene oli lühendijärgi Landrichter ehk maakohtunik. Wrangelid ja Stackelbergid olid mõlemad Eestimaa rüütelkonda kuuluvad suguvõsad. Berge on mitmeid erinevaid suguvõsasid ka rüütelkonda kuulus vist rohkem kui üks suguvõsa. Aga see nimi oli tuntud ka mitte aadlist saksa suguvõsade seas. Kui mõnega neist hästi läbi saada oli kindlasti au ta endale ristsetele meelitada. Tolle aja inimesena oleksin seda ehk isegi teinud.

Aga, eks väga konkreetset seletust anda polegi võimalik. saab ainult oletada. Kui rohkem teada saaks saaks ka ehk kindlalt midagi väita.

[manic]

Oma kogemustest võin öelda, et näiteks Virumaal Kloodi mõisas olid 18. sajandil - 19. sajandi alguses nii Rakvere kui Haljala koguduses üsna sageli (mõisa)sakslased taluperede laste vaderiteks.
Mitmel korral on vanemate ühe lapse vaderid kõik sakslased, järgmisel lapsel kõik eestlased, järgmisel üks või kaks sakslased jne.
Mingit "mustrit" ei oska välja lugeda.

[mlauri]

Tollel ajal oli sakstel kombeks teha seda sorti heategevust, et oldi mõnedele talupoegadele ristivanemateks. Teine asi oli see, et tol ajal 18.saj alguses polnud veel see kõige hullem pärisorjus välja kujunenud - peale Põhjasõda olid mõisnikud veel suuresti vaesed ning talupojad suhteliselt vabad ja sõltumatud, sest neid oli vähe (nö nõudlust töökäte järgi oli rohkem kui neid reaalselt oli), eks siis paljud püüdsid sõbralikult läbi saada. Eriti kui tegemist oli jõukama ja tähtsama eestlaste perega.