nime küsimus

[manzo]

Palun abi. 1826. a vaherevisjonis on esimeses lahtris talu nr ja nimi, siis järgmises nr ja perekonnanimi ja siis järgmises eesnimi ja isanimi. Aga selle Tenno talu nr 25 peremehe puhul ainult eesnimi ja isanimi, perenime lahter on tühi. Samas teiste talude osas on ka esinenud sellist asja. Miks see nii on? kas tema perenimi siis on Pern või on teda õige nimetada Tenno Johann.

Saaga EAA.1865.2.118/7:17?92,1128,974,196

[Assar]

Ma pakuks välja sellise mõtte, et kui see mees 1821 suri, ma ei tea millal pandi Kavastu kandis nimesid, aga äkki ta suri enne nimede panekut. Lapsed on tal kenasti Pern nimelised, aga surnule nime panema ei hakatud. Äkki annab uurida, milla seal perekonnanimed tekkisid!

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg

[manzo]

See võib isegi olla õige mõte,hetkel küll ei tea, kust seda uurida.

Tekkis ka üks küsimus päritolu koha kohta. Olen siis kindlaks teinud, et nad on pärit Tenno talust. Kuidas need liikumised taludes toimusid, aga olen revisjone pidi jõudnud sinnani, et viimase revisjoni ajal elas seal Tenno kohas ainult üks Pern, Johann Johanni poeg, tema oli seal ka 1826 peremees ja oli seal ka 1858 a revisjoni ajal. Samas selline asi, et talu toimikus on ostu-müügileping 1866 hoopis teise isikuga, kellele mõisnik maa müüs. Mida sellest järeldada, ei tea. Ju siis kolisid sealt ära, sest on fakt, et üks järeltulijatest Michel Perni poeg ostis 1914 talukoha samas mõisas, küll teises külas. Aga selle koha toimik algabki 1914. Kas arhiivis neid mõisa kaarte on võimalik uurida, kus maakasutuste-talude jaotus peal. Või on mõttekas uurida mingeid valla toimikuid.

[Assar]

See võib isegi olla õige mõte,hetkel küll ei tea, kust seda uurida.

Tekkis ka üks küsimus päritolu koha kohta. Olen siis kindlaks teinud, et nad on pärit Tenno talust. Kuidas need liikumised taludes toimusid, aga olen revisjone pidi jõudnud sinnani, et viimase revisjoni ajal elas seal Tenno kohas ainult üks Pern, Johann Johanni poeg, tema oli seal ka 1826 peremees ja oli seal ka 1858 a revisjoni ajal. Samas selline asi, et talu toimikus on ostu-müügileping 1866 hoopis teise isikuga, kellele mõisnik maa müüs. Mida sellest järeldada, ei tea. Ju siis kolisid sealt ära, sest on fakt, et üks järeltulijatest Michel Perni poeg ostis 1914 talukoha samas mõisas, küll teises külas. Aga selle koha toimik algabki 1914. Kas arhiivis neid mõisa kaarte on võimalik uurida, kus maakasutuste-talude jaotus peal. Või on mõttekas uurida mingeid valla toimikuid.

Ma pole küll kellegi ajaloolane, aga ma olen aru saanud, et priiuse saabumine ei tähendanud veel seda, et talupojad lisaks vabadusele ka maa oleks saanud. Paljud jäid nn rendiorjusesse, et maad endale saada veel pikaks ajaks - ilmselt see igal pool polnudki võimalik. Nii võib öelda, et vabaks saamisega ei muutunud mitte midagi - ikka orjasid mõisa edasi ja küllap sealt juba hoolitseti, et sul mingi siduv kohustus mõisaga oleks. Väga võimalik, et mõis müüs talu hoopis kellegile teisele, sest see oli mõisniku oma ja tal oli selleks õigus. See aeg mil talupojad mõisu kokku ostma hakkasid, tuli hoopis hiljem ja igal pool sellist asjast ei toimunudki.
See on "mitteajaloolase" mõte, millesse võiks ettevaatlikult suhtuda.

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg