Haucke kihelkond ?

[Kalmerm]

Minu kätte on sattunud kaasaegne saksakeelne tekst, mille päritolu ja koostaja kohta andmed puuduvad nagu ka igasugused allikaviited.
Huvi pakkuv tekstilõigus on juttu Rammo rannakülast, mis asus Haucke kihelkonnas ? Seal elas 1693-1699 Rootsi armee kapral Albreht Viandt. Tema poeg Johan Henrik sündis 10-aastat varem 1683 Tallinnas või teistel andmetel Riias.
Haucke kirikus on, aga väidetavalt ristitud Albrechti poeg Christian ja tütred Anna Maria ja Gertrud Elisabeth. Viimane on ka 1698 Hauckele maetud. Tütar Anna Maria elas aga seal veel 1713. aastal, kuna lasi 1713. aastal seal ristida oma vallaslapse.
Rammo on (võiks olla) Rammusaare saksakeelne nimetus. Küla seal, aga sellel ajal küll vist polnud ja olen lugenud et esimesed asukad jõudsid sinna Põhjasõja järel. Rammo asus Kuusalu kihelkonnas (saksa k Kusal).
Aucke nimelist kihelkonda ei oska aga kusagilt leida. Kuramaa lõunaosas on küll Auce kihelkond ja selles Vana- ja Uus ja Suur-Auce mõisad. (Läti keeles loetakse „c” vist küll „ts”. Saksa keeles on Auce Autz ) Miks pidi rootsi sõjaväelane, aga äkki Kuramaale elama asuma ja mereni on sealt üle 100 km, nii et rannakülasid seal ei saa olla.
Haucke nime kandvat paika pole õnnestunud leida ka mujalt tollasest Rootsi riigist: Soomest, Ingerimaalt ega ka päris Rootsist.
Kahtlustan, et siin on midagi valesti välja loetud või lootusetult segi aetud. Võimalik, et tegemist on isegi väljamõeldud kohaga ja osaliselt ka isikutega selleks et lihtsalt tõestada suguvõsa järjepidevust ?

[Uku.Velbri]

Järsku on selles loos vihje hoopis von Rammidele ja nendele kuulunud küladele. Neile kuulus näiteks Hatu mõis Harjumaal, mis, tõsi küll, merest suhteliselt kaugel asub. Ka Padise ja mitmed saared-laiud kuulusid mäletamist mööda neile. See on küll puhtalt hüpotees ja mingile tõekuulutusele ei pretendeeri .

[Uku.Velbri]

Ostsin täna Karl Tihase raamatu "Eesti talurahvaarhitektuur" (Tallinna Tehnikaülikooli kirjastus 2007). Kel veel pole, siis soovitan.
Süveneda pole veel jõudnud, kuid lehitsedes sattus ette lk. 17, kus Rummo mõisa plaan aastast 1693. Kuna kirjatehnikat vanasti eriti tähtsaks ei peetud, võib see Rammo vabalt Rumm, Rummo, Rumma, või mis iganes olla.