Teen korduspostituse oma suvisest mõttearendusest. Teemaga seonduv urelus ei ole mitte üle läinud. Ehk nüüd, pikkadel pimedatel sügisõhtutel, mõtleme kamba peale midagi lahendavat välja....
"Tere,
juba pikemat aega on mind painanud alljärgnev probleem, mille üritan nüüd lahti seletada, kuid millele kõige paremat lahendust ei oska pakkuda.
Personaalraamatutes on inimeste liikumised koguduste / kihelkondade vahel üles tähendatud erineva täpsusastmega.
a) on kirjas millal ja kuhu inimene / perekond läks ja see vastab ka tegelikkusele;
b) on kirjas millal inimene / perekond lahkub, aga koht on märkimata;
c) on kirjas millal ja kuhu inimene / perekond lahkub, aga see ei vasta tegelikkusele;
d) perekond on hingeloendite andmetel kohas X, personaalraamatute ja meetrika andmetel aga kohal Y.
Variandi a) puhul pole probleemi, kõik on selge, otsi välja ainult vajalikud andmeallikad ja saabki uurimisega edasi liikuda.
Variandid b) - d) tekitavad aga raskusi uurimisel. Tõenäosuste põhjal võib umbes oletada, kuhu kanti võidi liikuda (tõenäosus, et nt Hiiumaalt liiguti geograafiliselt kaugesse Põlvasse on väga väike; kuigi samas, tõenäosus, et nt Hiiumaalt liiguti geograafiliselt pea sama kaugesse Narva on 50 / 50, sest Kreenholmi vabrik vajas Kärdla vabriku kogemusega tekstiilitöötajaid), kuid selline ennustamine on üldiselt üks tüütu, aeganõudev ja mittetänuväärne töö.
Julgen väita, et üldiselt oli 19 saj. maarahvas paikne ja kui liikumine toimus, siis toimus see reeglina maalt linna; tänapäevaste maakondade vaheline liikumine ei olnud massiline. Seega võiks vist olla võimalik, et kui keegi uurija on omale uurimisobjektiks oma päritolust lähtuvalt võtnud mõne kihelkonna / maakonna / muidu kuidagi selgelt piiritletava haldusüksuse, peaks sellel uurijal olema suhteliselt korralik ülevaade (eriti just personaalraamatute abil) sinna piirkonda sattunud võõrastest.
Kuidas aga seda informatsiooni teistele uurijatele edastada? OK, üks asi on isiklik teadmine, et uurija A tunneb huvi mingisuguse piirkonna vastu ja sa edastad selle info talle otse, aga mida teha siis, kui sa ei tea, kellele see info võiks kasulik olla??
Kas oleks seda kuidagi - kasvõi seda foorumit kasutades - võimalik formaliseerida? Anda teada, et leidsin sellised ja sellised sisserännanud inimesed, allikaviide lisatud, kes huvi tunneb saab ise vaadata? Mõttetu oleks foorumit risustada üleüldiste tõdemustega, et leidsin mingi sisserännanud perekonna, lisainfo olemas. Kuidagi peaks see ikkagi jõudma kontsentreeritult huvilisele.
Et kui kellelgi on mõtteid, siis arendame ehk edasi Wink
Kui ka ei ole, siis ise olen huvitet kõigist Hiiumaa kihelkondade (Emmaste, Käina, Pühalepa, Reigi), Saaremaalt Pöide ja teatava mööndusega ka Vormsi ja Haapsalu inimeste liikumisest / leidumisest teistest piirkondadest, välja arvatud üldiselt ehk Läänemaa ja Tallinna kogudused.
Ja samas kui keegi usub, et mõni teda huvitav inimene on ennekõike Hiiumaale asunud, siis olen valmis infot jagama.
Pikk ja lohisev see sai, aga....
Terv,
PR"
Maakonnast lahkunud inimeste "jälitamine", vol 2
-
Patrick Rang
- Postitusi: 514
- Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
- Status: Eemal
-
Andrus A
- Postitusi: 393
- Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Millistel põhjustel võisid inimesed üldse "rändama" minna? Mina pakun, et kõige sagedasem põhjus oli töö ja seejärel tööst tulenevad sotsiaalsed suhted. Kindlasti mängib oma rolli hariduse omandamine (seda küll suhteliselt hilisel perioodil), sõjaväeteenistus jms.
Pakun välja mõtte, mis võis põhjustada rändeid Saaremaale ja Hiiumaale ning miks ka mitte saartelt välja. Nimelt käisid paljud saarlased ja hiidlased suvisel ajal mandril tööl. Oma esivanemate pärimuse järgi olid saarlaste hulgas populaarsed kohad Lõuna- ja Kagu-Eesti, kus maa viljakas, töökäsi alati vaja ja teenistus hea. Selliste töösuhetega arenesid kindlasti ka inimeste vahelised suhted ning ma olen üpris kindel, et nii mõnigi noormees saartelt leidis Eesti teisest otsast endale pruudi või mõnel juhul võis saare neiu kodust kaugel tanu alla saada (kuigi see võimalus on kindlasti harvem).
Oluline roll rahva liikumisel on kindlasti merendusel, mis võis viia meie rahva pojad ja tütred kodumaast üpris kaugele. Näiteks Rootsi või Soome, Lätist ja Eesti teistest piirkondadest rääkimata.
Kui mu mälu mind ei peta, siis Pöide kihelkonna hingeloendites on 19 saj teises pooles märkimisväärses hulgas talude hingekirjades hiidlased (Dagden) ning kindlasti on alust hiidlasi kahtlustada saare naise naba himustamises
Pakun välja mõtte, mis võis põhjustada rändeid Saaremaale ja Hiiumaale ning miks ka mitte saartelt välja. Nimelt käisid paljud saarlased ja hiidlased suvisel ajal mandril tööl. Oma esivanemate pärimuse järgi olid saarlaste hulgas populaarsed kohad Lõuna- ja Kagu-Eesti, kus maa viljakas, töökäsi alati vaja ja teenistus hea. Selliste töösuhetega arenesid kindlasti ka inimeste vahelised suhted ning ma olen üpris kindel, et nii mõnigi noormees saartelt leidis Eesti teisest otsast endale pruudi või mõnel juhul võis saare neiu kodust kaugel tanu alla saada (kuigi see võimalus on kindlasti harvem).
Oluline roll rahva liikumisel on kindlasti merendusel, mis võis viia meie rahva pojad ja tütred kodumaast üpris kaugele. Näiteks Rootsi või Soome, Lätist ja Eesti teistest piirkondadest rääkimata.
Kui mu mälu mind ei peta, siis Pöide kihelkonna hingeloendites on 19 saj teises pooles märkimisväärses hulgas talude hingekirjades hiidlased (Dagden) ning kindlasti on alust hiidlasi kahtlustada saare naise naba himustamises
Hiidlasi, pärit peamiselt Pühalepa khk, Suuremõisast, aga ka nt Kärdla kandist leiab hulgaliselt Kose khk Alavere mõisa alt. Mõned perekonnanimed, mis kiirel lappamisel jäid silma personaalraamatust 1215-1-111: Ahhingas, Kisson, Siek, Tülpmann, Widik, Lahhe, Ball, Sell, Pang, Jürgens. Nii Suuremõisa kui Alavere mõisad olid pikka aega Ungern-Sternbergide perekonna omanduses.
Mis aga puutub "hulkuma läinud" hingede leidmisse, siis tõhusaks abiks oleks kindlasti Saaga nimeregistrite otsing. See sõltub aga paljuski personaalraamatute nimeregistrite koostamisest vabatahtlike poolt ja nende jõudmisest otsinguprogrammi. Fred Puss on korduvalt teinud üleskutseid nimeregistrite koostamiseks, selles võiksid suguvõsauurijad tõhusaks abiks olla.
Mis aga puutub "hulkuma läinud" hingede leidmisse, siis tõhusaks abiks oleks kindlasti Saaga nimeregistrite otsing. See sõltub aga paljuski personaalraamatute nimeregistrite koostamisest vabatahtlike poolt ja nende jõudmisest otsinguprogrammi. Fred Puss on korduvalt teinud üleskutseid nimeregistrite koostamiseks, selles võiksid suguvõsauurijad tõhusaks abiks olla.