Perekonnanimede panemisest

[Gerle Reinumägi]

Tere, oskab keegi öelda, kas juhul kui ühes külas pandi erinevatele perekondadele samasugune nimi, pidid nad omavahel kindlasti suguluses olema, või võis olla ka juhtumeid, kus sama nime saanud pered omavahel sugulased ei olnudki?
Küsimus tekkis, kuna olen oma suguvõsa uurimisega natuke ummikusse jooksnud ja ei ole suutnud tuvastada kahe, ühes külas ühesuguse nime saanud perekonna omavahelist sugulust.


Gerle Reinumägi

[anu.jarv]

Mul peaaegu igas harus nii, et sugulust kõigi samanimeliste vahel pole suutnud leida, ootan pikisilmi hingeloendite tulemist internetti. Samas on Nissi kihelkonnas just aastatel 1835-45 hästi palju selliseid juhtumeid, kus peremehel ja sulasel sama perekonnanimi. Endale tundub, et sel juhul ei pruugi sugulust olla, või oli tõesti nii, et pere nooremad pojad olid samas talus sulastena kirjas?
Veel huvitab mind kangesti, mis kirjas perekonnanimede panemise raamatutes, oletan, et arhiivides käivad inimesed on ka sinna kiiganud.

[maidu.leever]

Endal selline kogemus, et isegi hingeloendid ei viinud otsi kokku, muude allikate uurimisega sai otsad siiski kokku viia. Üldiselt peaks ikka samas külas sama nime saanud isikud olema sugulased. Samas sugulased võisid saada ka erinevad perekonnanimed.

[andri.riid]

Tere, oskab keegi öelda, kas juhul kui ühes külas pandi erinevatele perekondadele samasugune nimi, pidid nad omavahel kindlasti suguluses olema, või võis olla ka juhtumeid, kus sama nime saanud pered omavahel sugulased ei olnudki?
Gerle Reinumägi

Selliseid asju võis ette tulla. Minu praktikas on kaks sellist juhtumit.
a) Mees võtab endale sama nime, mille on võtnud ta kasulapsed.
b) Üks naine võtab endale õemehe nime.

Nagu näha, mingi seos (kuigi mitte sugulus-) on ühe nime saanutel antud näite põhjal ikka.

Kaugelt sagedasemad on muidugi juhtumid, kus lähisugulased (vennad jne.) võtavad erinevaid nimesid.

Peale nimepanekut 1827. a. (Liivimaal) oli mõnda aega võrdlemisi määramatu olukord, mil nimed veel muutusid (ja näiteks kirikuraamatuisse need enne 1834. a. need ka tihtipeale ei jõuagi, ikka lastakse vana lisanimede süsteemi järgi edasi), peale seda olid jupp aega käibes mõlemad paralleelselt.

Tuleb ette, et suguluse tuvastamiseks tuleb suhteliselt kaugele ajas tagasi minna. Näiteks 1780-ndatesse.

Kui jõuda välja näiteks XVII saj. lõpus sündinud esiisani, siis tema järeltulijatel on reeglina ikka mitmeid eri nimesid võetud. S.t. et 1827. a. inimeste ajalooline mälu enam niikaugele ei ulatunud. Enamike perekonnanimede "nullpunkt" võiks piirduda ca 1750. aastaga.

_A_

[anu.jarv]

Kas keegi on aru saanud, mis põhjusel need nimed muutusid 19 saj algul? Ise leidsin näiteks, et Rõuge kk-s Pindi vallas oli perekonnanimest Hanni saanud Noorhanni, kusjuures sama nime rohkem polnud ja ka isik, kelle nimi muutus oli sama.
Jõelähtmw kk-s on algne nimi Sahk muudetud Sepaks, siin võib põhjuseks olla, et Sepp juba sugulastele pandud, kuigi mina pole veel kõigi Jõelähtme Saha Seppade sugulust suutnud leida.

[Gerle Reinumägi]

Olen püüdnud nende kahe pere sugulust Saagas olevate andmete põhjal tuvastada, kuid seni tulutult. Kaudseid viiteid olen leidnud, kuid vajalikud sünnidaatumid, mis peaksid antud juhul otseseks tõendiks olema, on puudu. Näib, et umbes 5 aastat puuduvad kirikuraamatus pere kohta igasugused andmed (viimane sissekanne on lapse surm 1774 (sündi ei ole kajastatud) ja järgmine sissekanne lapse sünd 1779; kuigi olen leidnud viiteid, mille põhjal võiks järeldada, et sel ajavahemikul sündis peres veel lapsi). Kas on võimalik, et mõnede laste sünd võis jääda kirikuraamatus kajastamata või on võimalik, et lapse sünd ei ole märgitud tema kodukoha kirikus, vaid kusagil mujal (nt elati küll Vaivaras, aga laps ei sündinud kodus)?

[maidu.leever]

Tuleb ette, et suguluse tuvastamiseks tuleb suhteliselt kaugele ajas tagasi minna. Näiteks 1780-ndatesse.

Kui jõuda välja näiteks XVII saj. lõpus sündinud esiisani, siis tema järeltulijatel on reeglina ikka mitmeid eri nimesid võetud. S.t. et 1827. a. inimeste ajalooline mälu enam niikaugele ei ulatunud. Enamike perekonnanimede "nullpunkt" võiks piirduda ca 1750. aastaga.

_A_

Eestimaa kubermangus pandi perekonnanimed 1835. Ühte nime uurides jõudsin 1782. a. revisjoniga kolme peremeheni, kes olid sündinud vastavalt 1737, 1739 ja 1745. Kas nad olid ka vennad, seda revisjoniga teada ei saanud. Muude allikatega sai kindlaks tehtud, et nad on vennad. Vanema venna noorem poeg, keskmise poja poeg, ja teiste vendade pojapojad said ühe perekonnanime, vanema venna vanema poja lapsed aga hoopis teise perekonnanime. Ajalooline mälu võib ulatuda päris kaugele ja sellel juhul "nullpunkt" umbes 1710. Kirbla kihelkonna puhul võin kindlalt väita, et 1835. a. sama nime saanud inimesed on sugulased. Vahel on seda muidugi raske tõestada.

[Daura]

Kasulik teema, sai paar asja kohe selgemaks.

[annika.malva]

Endal selline kogemus, et isegi hingeloendid ei viinud otsi kokku, muude allikate uurimisega sai otsad siiski kokku viia. Üldiselt peaks ikka samas külas sama nime saanud isikud olema sugulased. Samas sugulased võisid saada ka erinevad perekonnanimed.

missugused on need muud allikad?

[maidu.leever]

Sõltub kogudusest. Kas on vanemaid meetrikaid vms kui 1782.

[annika.malva]

tuulan praegu viru-nigula koguduse raamatutes. personaalraamatud lõppevad 1782 aastaga ära. sünni-surma-abielumeetrikad on kuni 1694, aga ma ei ole suutnud sealt midagi asjalikku välja lugeda.

minu mure on Simo Jaaniga, kelle pojad said nime Malva. suutsin Simo Jaani nii palju "paika panna", et ta oli varases teismeeas juba ühes peres kasulapseks ja hiljem sulaseks. sünniaasta võib olla 1766. lugesin selle aasta ja +/- 1 aasta sünnid läbi ja kirjutasin välja rea jaane. kes neist see õige on.... ei tea. aga väga tahaks teada.
olen selle Simo Jaaniga siin foorumis ka varem hädas olnud.
võibolla oskate midagi soovitada, kust veel infot saaks.

[maidu.leever]

Vahel on meetrikatest leidmine tõesti raske, eriti sulased, kes liikusid pidevalt. Võib alustada näiteks abielumeetrikatest. Kui naine on mujalt, siis peaks otsima naise elukoha järgi. Enne abiellumist pidi olema leeris käinud. Leeris käisid umb. 18 aastaselt (+- siia sinna). Võib seoseid luua ka laste nimede ja vaderitega. Mingeid reegleid kohati ka järgiti, aga mitte alati.

[Sewele]

Kas keegi on aru saanud, mis põhjusel need nimed muutusid 19 saj algul? Ise leidsin näiteks, et Rõuge kk-s Pindi vallas oli perekonnanimest Hanni saanud Noorhanni, kusjuures sama nime rohkem polnud ja ka isik, kelle nimi muutus oli sama.
Jõelähtmw kk-s on algne nimi Sahk muudetud Sepaks, siin võib põhjuseks olla, et Sepp juba sugulastele pandud, kuigi mina pole veel kõigi Jõelähtme Saha Seppade sugulust suutnud leida.

Hanni ei olnud Pindis perekonnanimi. Oli Mõisaküla Hanni Ado (s. 1737), kelle poeg Kersna (Hanni Ado Kersna) sai perekonnanimeks Noorhanni. Miks just Noorhanni, ei saa aru, sest ühtegi teist Mõisaküla Hanni poega ei ole. Oletasin, et Ado isa oli Mõisaküla Hann (Hann oli sealkandis levinud mehenimi), aga selgus, et ta isa oli hoopis Mõisaküla Tannil (s. 1705). Kersnal oli ka vanem vend Hint (Hindrik), aga ma ei ole jõudnud uurida, kas ta perekonnanimede panemiseni elas ja mis nime sai. Elasin nad Kungsillal.

[anu.jarv]

Hint elas küll perekonnanimede panemiseni ja sai nimeks Teder. Perekonnanimi Hanni ja Noorhani paraleelslt näiteks 1829 aasta personaalraamatus , hetkel ei leia õiget linki üles, aga perekonnanimed on olemas juba 1796-1830 personaalraamatus (seal on vend Hint nimega Põder http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1268.1.403:807" onclick="window.open(this.href);return false; ).

[Sewele]

1826. revisjonis on kirjas perekonnanimena Noorhanni (Kersna ja Leno Noorhanni),

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=34 ... 34b87aabf1

aga 1830. aasta surmakirjes on, et suri Kungsilla Kersna n. Leno Hanni.

http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=18 ... 9f493bdba0

Ilmselt pikka aega ei hoolitud perekonnanimedest ja inimesi kutsuti harjumuspärase nimega (Hanni - Hanni Ado järglased) ja nii pandi ka kirja veel mitukümmend aastat peale seda, kui perekonnanimed olid olemas. (Minu isa ja vanaema kutsuti veel 1980-ndatel aastatel eestistamiseelse nimega - nii ees- kui perekonnanimed erinesid!)

Samuti oli vabadike puhul mitmeid erinevaid nimekujusid: kord isa järgi (Hanni Ado Kersna), kord külade järgi (Kungsilla Kersna, Rusima Kersna). Alguses ma selle peale ei tulnud ja see tegi otsingud väga aeganõudvaks. Selliste erinevate nimekujude korral pidin alati tegema täiendavad kontrollimised, enne kui olin kindlalt veendunud, et tegemist on sama inimesega.