Vanem genealoogia

[Assar]

Selline küsimus tekkis:

Uurides mitte-eesti päritolu suguvõsasid tänapäeva Eestis, siis põhimõtteliselt on neid suguvõsasid võimalik uurida sarnaselt kui talupoegi. Sest hingerevisione tehti neilegi samal ajal, kirikuraamatud algasid kui nad algasid (sõltub pigem kohast kui seisusest).
Lisaks nendele materialidele tulevad juurde

linnades kodanikeraamatud - Tallinna oma algab näiteks umbes 15 sajandi 1 või 2 kümnend. Nende häda on selles, et kodanikeraamatud ei käsitle mitte kõiki linnaelanikke vaid ainult osa neist - reeglina käsitöölisi ja kaupmehi, kes kuulusid mõnda gildi või tsunfti (nende seas võis ka eestlasi olla).

Linnamagistraadi fondidest võib neid teisi ka välja kaevata. Kuid lugedes kas või näiteks Nikolai v. Esseni väljaantud rüütelkonnaliikmete sugupuid. Need raamatud on ju iseenesest sekundaarsed suguvõsauurimise materjalid, sest nad on ümber kirjutatud ja töödeldud kujul. Suguvõsad seal sees lähevad mõned tagasi 15 sajandisse, ka 14 sajandisse mõned rohkemgi. Kuid millistele originaalallikatele on nad toetunud uurides Eestis 13-16 sajandi genealoogiat. Kui palju tolleaegsetest sellistest materjalidest võiks tänapäeval säilinud olla ja kus neid hoitakse?

Lugupidamisega:
Assar JÄrvekülg