Perekonnanimede panekust
-
Arvi Sepp
- Postitusi: 93
- Liitunud: Laupäev 02. Veebruar 2008, 12:45:02
- Asukoht: Tartumaa Rannu vald
- Status: Eemal
Perekonnanimede panekust
Kas keegi on uurinud või lugenud, kuidas käis perekonnanimede panek? Küsimus nimelt selles, millistel liinidel anti sama perekonnanimi? Ma ei tea, kas oskan arusaadavalt küsida. Kui näiteks ühele taluperemehele anti perekonnanimi, kas sama nimi anti ka tema lellepoegadele , või tema isa lellepoegadele? Kas oli mingi kindel reegel, või toimiti suvaliselt? Nimelt on raskusi sugulaste leidmisega just nimede panemise ajastul. Meetrikaraamatutes (Äksi kihelkonnas) on kasutatud vanu nimesid ka veel pärast perekonnanime andmist ja saa siis aru, kes on kes. Asja teeb veel raskemaks see, et Visusti mõisas puuduvad hingeloendid 1816, 1826, 1834.
Perekonnanimede panekul väga kindlaid reegleid ei olnud - kui jätta kõrvale, et ühe perekonnanime puhul pidid inimesed omavahel sugulased olema. Kuid mulle tundub, et see asi nüüd alati ka ei kehtinud. Vähemalt Torma kihelkonnas on mitmeid perekonnanimesid, mis erinevates mõisates on pandud ning millel kandjate vahel mingeid sugulussidemeid ei ole.
Vahel on seosed olnud ka nö naisliinipidi (nt väimehel ja äial on üks perekonnanimi).
Tundub, et kui elati ühes majapidamises (talus), siis oli tõenäolisem, et erinevaid perekonnanimesid ei tulnud. Mida kaugemal elati, seda suurem tõenäosus on, et nimed olid erinevad. Ilmselt sõltus asi ka sellest, kui hästi omavahel läbi saadi.
Mulle on jäänud mulje, et sulastel ja vabadikel kippusid vendadel erinevad nimed olema. Peremehe olemasolu aga kuidagi konsolideeris sugulased (mida vanem mees, seda tõenäolisemalt).
Visusti 1834. aasta hingeloend on täiesti olemas: Saaga EAA.1865.2.165/3:1
Vahel on seosed olnud ka nö naisliinipidi (nt väimehel ja äial on üks perekonnanimi).
Tundub, et kui elati ühes majapidamises (talus), siis oli tõenäolisem, et erinevaid perekonnanimesid ei tulnud. Mida kaugemal elati, seda suurem tõenäosus on, et nimed olid erinevad. Ilmselt sõltus asi ka sellest, kui hästi omavahel läbi saadi.
Mulle on jäänud mulje, et sulastel ja vabadikel kippusid vendadel erinevad nimed olema. Peremehe olemasolu aga kuidagi konsolideeris sugulased (mida vanem mees, seda tõenäolisemalt).
Visusti 1834. aasta hingeloend on täiesti olemas: Saaga EAA.1865.2.165/3:1
minul selline kogemus, et kui vennad elasid eri külades näiteks või isegi eraldi taludes ja neil endal juba pere oli, siis said tihtipeale erinevad nimed . Rõuges näiteks on toimud ka hilisemat nimede korrigeerimist 1840ndatel, mõnikord täiesti arsaamatutel põhjustel, mõnikord said vennad ikkagi ühise nime.
Samas on saanud ühes mõisas sama perekonnanime ka isikud, kel mingit siugulust pole võimalik tuvastada, näiteks Tarvastus pandud ainulaadne perekonnanimi Mirka, kusjuures mõlemad harud on kusagilt mujalt tulnud, aga mitte samast kohast.
ja Viimsis/Nehatus on mul selline juhus, kus perekonnanime Viikholm on pandud erinevates mõisades, aga sugulus õnnestus tuvastada, nimelt Viimsi Viikholmide haru õde abiellus 1795 Nehatusse, nimede paneku ajaks oli mees ammu surnud, õde elas ikka Nehatus ja sai koos oma lastega sama perekonnanime, mis tema ühe venna lapsed Viimsis, vend ise oli ka selleks ajaks surnud.
Nii et igasuguseid variante võib olla, kuid reeglina eri mõisades pandud, kuigi samas kihelkonnas, omavahel sugulased pole.
Samas on saanud ühes mõisas sama perekonnanime ka isikud, kel mingit siugulust pole võimalik tuvastada, näiteks Tarvastus pandud ainulaadne perekonnanimi Mirka, kusjuures mõlemad harud on kusagilt mujalt tulnud, aga mitte samast kohast.
ja Viimsis/Nehatus on mul selline juhus, kus perekonnanime Viikholm on pandud erinevates mõisades, aga sugulus õnnestus tuvastada, nimelt Viimsi Viikholmide haru õde abiellus 1795 Nehatusse, nimede paneku ajaks oli mees ammu surnud, õde elas ikka Nehatus ja sai koos oma lastega sama perekonnanime, mis tema ühe venna lapsed Viimsis, vend ise oli ka selleks ajaks surnud.
Nii et igasuguseid variante võib olla, kuid reeglina eri mõisades pandud, kuigi samas kihelkonnas, omavahel sugulased pole.
-
Patrick Rang
- Postitusi: 514
- Liitunud: Kolmapäev 11. Jaanuar 2006, 22:06:01
- Status: Eemal
Kunagi väitis Hiiumaa koduloouurija Leo Tiik, et siiski olevat olnud reegel, et ühes kihelkonnas ühe ja sama perenime saanud isikud pidid olema sugulased - st, sarnane perenimi pandi vaid sugulastele. Kahjuks ei ole mul selle viite algallikat anda, seega pigem kommenteerin seda Hiiumaa valguses.
a) _üldiselt_ peab see väide paika, on mõningaid kõrvalekaldumisi reeglina talus elanud vanade ja vallaliste (või ka lesknaiste) puhul;
b) kuidas määratleti sugulust on omaette teema. Nt üks vend ja õde on saanud perenime Rebale, ülejäänud kolm venda aga Brand - kõik elasid aga samas mõisas. Teisest küljest jällegi said perenime Tammeveski kõik ühe ja sama mehe meesliinis järglased, kes suri juba aastal 1754!
c) vähemalt Hiiumaal leidub suur arv inimesi (hinnanguliselt paarsada), kes perekonnanime ei saagi. Nad on kenasti leitavad personaalraamatutest, mõnikord ilmuvad nad välja 1850 hingeloendis, mõnikord mitte.
d) perekonnanimedesse suhtuti ka väga "loominguliselt" - st olukorrad, kus perenimede raamatu järgi saadi üks nimi ja personaalraamatus on teine, pole sugugi harvad. Üldiselt on see seletatav sellega, et elukoht revisjoni järgi ja tegelik elukoht olid erinevad.
Terv,
PR
a) _üldiselt_ peab see väide paika, on mõningaid kõrvalekaldumisi reeglina talus elanud vanade ja vallaliste (või ka lesknaiste) puhul;
b) kuidas määratleti sugulust on omaette teema. Nt üks vend ja õde on saanud perenime Rebale, ülejäänud kolm venda aga Brand - kõik elasid aga samas mõisas. Teisest küljest jällegi said perenime Tammeveski kõik ühe ja sama mehe meesliinis järglased, kes suri juba aastal 1754!
c) vähemalt Hiiumaal leidub suur arv inimesi (hinnanguliselt paarsada), kes perekonnanime ei saagi. Nad on kenasti leitavad personaalraamatutest, mõnikord ilmuvad nad välja 1850 hingeloendis, mõnikord mitte.
d) perekonnanimedesse suhtuti ka väga "loominguliselt" - st olukorrad, kus perenimede raamatu järgi saadi üks nimi ja personaalraamatus on teine, pole sugugi harvad. Üldiselt on see seletatav sellega, et elukoht revisjoni järgi ja tegelik elukoht olid erinevad.
Terv,
PR
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Perekonnanimede lõplikul korrastamisel oli oluline osa kirikuõpetajal. Tema ülesandeks oli jälgida seda, et sama nimi ei korduks kihelkonna erinevates mõisates (rääkimata juba samast mõisast) ja omavahel sugulussuhteid mitte omavates suguvõsades. Näib, et mitte igal pool ei saanud kirikuõpetajad selle ülesandega hakkama.
Tüüpiliseks näiteks oleks Tarvastu kihelkond ja eriti Tarvastu mõis. Seal oli massiliselt sama perekonnanimega täiesti võõraid perekondi ja vastupidi sugulasi, kes said erinevad perekonnanimed. Näiteks sai Mustla külas Rähni talus vanem vend perekonnanime Hanschmidt ja kahe noorema venna perekonnad Schmidt.
Tarvastus esines rohkem, kui kusagil mujal kummalisi „son” lõpuga perekonnanimesid. Näiteks Lam- Palop-, Tapper-, Tuk-, Kosse-, Mäda-, Tõlla- ning Tiiruson. Sellised nimed ei lähtunud ei talu- ega eesnimedest. Veel on täheldatavad nö täitenimed. Näib, et isikud, kes ei osanud endale nime võtta või ei olnud seda mingiks ajaks teinud, said endale sageli perekonnanime Jakobson, Peterson, Lep(p)ik või ka Karro ja Parts. Neid nimesid võib sellel ajal kohata arvukalt kõigis Tarvastu mõisa külades. (Näib, et perekonnanimi Lepik, polnud tollal vähemalt Tarvastus, eriti soovitud ja mõnelgi Lepikul õnnestus see tollal aasimist võimaldav nimi vahetada nö viisakama vastu.)
Suure-Jaani kihelkonnas Aimla ja Olustvere ning ka Jaska mõiste puhul hakks silma perekonnanimede panekul nö mõisakesksus. 19 saj algul asus Aimla mõisa Aimla külla päris massiliselt elama inimesi naaberkülast Kuhjaverest. Kuhjavere küla oli jaotatud Olustvere ja Jaska mõisate vehel. Perekonnanimede panemise või saamise ajal said Aimlasse läinud kuhjaverelased tingimata erinevad nimed oma kodukülla jäänud õdedest ja vendadest ning muudest sugulastest. Kuna Kuhjavere ja Aimla külad asuvad lähestikku pole mõeldav, et sugulaste vaheline läbikäimine Kuhjaverest Aimlasse ümberasumisel katkes.
Kalmer
Tüüpiliseks näiteks oleks Tarvastu kihelkond ja eriti Tarvastu mõis. Seal oli massiliselt sama perekonnanimega täiesti võõraid perekondi ja vastupidi sugulasi, kes said erinevad perekonnanimed. Näiteks sai Mustla külas Rähni talus vanem vend perekonnanime Hanschmidt ja kahe noorema venna perekonnad Schmidt.
Tarvastus esines rohkem, kui kusagil mujal kummalisi „son” lõpuga perekonnanimesid. Näiteks Lam- Palop-, Tapper-, Tuk-, Kosse-, Mäda-, Tõlla- ning Tiiruson. Sellised nimed ei lähtunud ei talu- ega eesnimedest. Veel on täheldatavad nö täitenimed. Näib, et isikud, kes ei osanud endale nime võtta või ei olnud seda mingiks ajaks teinud, said endale sageli perekonnanime Jakobson, Peterson, Lep(p)ik või ka Karro ja Parts. Neid nimesid võib sellel ajal kohata arvukalt kõigis Tarvastu mõisa külades. (Näib, et perekonnanimi Lepik, polnud tollal vähemalt Tarvastus, eriti soovitud ja mõnelgi Lepikul õnnestus see tollal aasimist võimaldav nimi vahetada nö viisakama vastu.)
Suure-Jaani kihelkonnas Aimla ja Olustvere ning ka Jaska mõiste puhul hakks silma perekonnanimede panekul nö mõisakesksus. 19 saj algul asus Aimla mõisa Aimla külla päris massiliselt elama inimesi naaberkülast Kuhjaverest. Kuhjavere küla oli jaotatud Olustvere ja Jaska mõisate vehel. Perekonnanimede panemise või saamise ajal said Aimlasse läinud kuhjaverelased tingimata erinevad nimed oma kodukülla jäänud õdedest ja vendadest ning muudest sugulastest. Kuna Kuhjavere ja Aimla külad asuvad lähestikku pole mõeldav, et sugulaste vaheline läbikäimine Kuhjaverest Aimlasse ümberasumisel katkes.
Kalmer
Viimati muutis Kalmerm, Kolmapäev 20. Veebruar 2008, 17:30:02, muudetud 2 korda kokku.
-
annika.malva
- Postitusi: 255
- Liitunud: Pühapäev 28. Jaanuar 2007, 18:58:01
- Asukoht: Tallinn
- Kontakt:
- Status: Eemal
-
Uku.Velbri
- Postitusi: 1105
- Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
- Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
- Status: Eemal
Mul on pakkuda selline juhtumine:
Nissis sai Kukke Siim perenimeks Welber. Sama nimi anti ka Siimu ema vennapoegadele ja vennanaisele, kes elasid Paistako talus. Kahtlustan, et kuna Paistako Jürri suri 1827, siis said tema naine ja alaealised lapsed oma nime lähima meessugulase järgi.
Nissis sai Kukke Siim perenimeks Welber. Sama nimi anti ka Siimu ema vennapoegadele ja vennanaisele, kes elasid Paistako talus. Kahtlustan, et kuna Paistako Jürri suri 1827, siis said tema naine ja alaealised lapsed oma nime lähima meessugulase järgi.
Tervitades,
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.
Uku
Traaditu köne 56 48 43 78.
______________________________
Exitus opes excusare potest,
dum sit aliquid ad finem excusandum.