Kuhu kadusid?

micky

Vastavalt hingeloenditele ja personaalraamatutele on perekond alates 1798 kuni 1835 elanud pidevalt samas moisas, tegu moisarahvaga. Mees ja naine olid seal juba enne abiellumist. Neil oli kolm last. Meetrikaraamatutes on vanemate abiellumine, laste abiellumised jne. Mida ei ole, on kahe noorema lapse sund. Miks? Olen vastavaid meetrikaraamatuid nii palju kordi lugenud, et pole moeldav, et nad kahe silma vahele jaid. Kas oleks asjale mingi seletus?

Millal sündisid nooremad lapsed?
Kas sel ajal kutsuti laste isa samamoodi kui hilisemal ajal? Kui liiguti ühest kohast (talust) teise, võis muutuda ka nimi (Mäe Jaan, Oja Jaan jne.). Kas on sel ajal sündinud selle nimelisi lapsi, kel on sama isa nimi ja sama ema nimi.
Kui jutt käib vahemikust 1798-1835, siis naise kohta leiab andmed alles 1816 revisjonis. Ei ole praegu piisavalt andmeid, et täpsemalt vastata (millal abielluti, kas oli esimene naine, kas äkki teine naine sama nimega, millal esimesed lapsed sündisid jms, 1798-1816 on 18 aastat, mille jooksul võib paljugi juhtuda).
Mõned viited ehk?

Madis

kas meetrikaraamatuid on peetud katkematult? mõnikord on juhuseid, et pastroi puudumise või hooletuse tõttu on hulk sissekandeid tegemata jäänud või on neid tehtud tagantjärgi järgmise aasta meetrika sisse või järele. kui lapsed olid ka veel kaksikud, siis polegi teabmis pikka hooletusperioodi vaja
samas tasuks veelkord hoolikalt läbi sirvida ka kogu eeldatava sünniperioodi meetrika. tean oma kogemustest, et vaarisa sünnikaanet ei õnnestunud mitte kuidagi leida. teadsin aega paari nädala täpsusega - kuid mida pole, seda pole. otsisin läbi kõigi naaberkihelkondade andmed, lõpuks ka kõigi vähegi arvessetulevate õigeusukoguduste meetrikad - mida pole, seda pole. kuni lõpuks selgus, et oleks pidanud kohe silmad lahti hoidma. vaarisa sündis jõulu teisel pühal ja ilmselt ei kiirustatud tema ristimisega. kuna pastor lõpetas aasta eel-eelviimase sünnisissekande parempoolse lehekülje allääres kaunis lopsakas käekirjas ja ruumivõtva paigutusega, siis eelviimane sissekanne, jõululaupäeval sündinud maimuke, kirjutati raamatusse juba märkuste lahtrisse. järgmiselt leheküljelt algas aga juba järgmine aasta ning esimene lehekülg oli juba kirjadega täidetud. nüüd minu vaarisa, kellel oli õnnetus ristitud saada hiljem kõikidest pastori rehkendustest, pidi mahtuma ära märkuste lahtri allserva ja sealt ei osanud ma teda kohe mitte kuidagi otsida

niiet parafraseerides leninit: otsida, otsida ja veelkord otsida - ka sealt, kust otsida ei oskakski

micky

Jutt on Luganuse kihelkonnast. 1798.a. abiellusid Pebo Friedrich ja Seppa Mardi Marri, kes elasid Maidla moisas juba eelneva hingeloendi andmetel. Ilmselt oli Friedrich aidamees, sest ta on ka kirjas nimega Aita Predriko, ka Aita Pridrik. Muid variante pole ette tulnud. 1811.a. hingeloendis on Friedrich ja poeg Carl, hiljem ka kujul Kaarel, kirjas Maidla moisa all. 1816.a. on samas ka Marri ning lapsed An ja Marri, meetrikas kijas Maarjana. Laste ema Marri leidsin ka 1805 ja 1806 vaderite hulgast. Hingeloenditest selgub, et An peaks olema sundinud 1800 ja Carl 1805. Carli puhul kahtlen veidi, sest ta abiellus ja tema esimene laps sundis juba 1822. Meetrikaraamatuid on peetud pidevalt. Olen veendunud, et seal Ani voi ka Anno, Ann, Ano ning Carli, Kaareli sundi kirjas ei ole, sest olen palju kordi otsinud nii elukoha, vanemate nimede kui ka laste nimede jargi. Kuigi meetrikaraamatud on kirjutatud lohakalt, paljude sodimistega, olen muud andmed alati lopuks leidnud. Tegelikult on 1801 meetrikas kirjas Carl Magnuse sund, kelle ema on Marri ja isa kohta on kirjas pikk tekst, mille sees ka sona, mida voiks lugeda kui nime Friedrich, kuigi on ka nimi Kaarel. Selle sunniga kaasneb mingi pikk tekst, mida ma lugeda ei oska. Ma kahtlen, et tegemist voiks olla mulle vajaliku Carli sunniga, aga mine tea. Ma ei saa siia lehekulge trukkida, aga kui keegi viitsib vaadata, siis see paikneb Luganuse kihelkonna 2. nimistu viienda sailiku 28.kaadril.

Saaga EAA.1228.2.5:28