Karula mehe surm Reolas ja matmine Tartusse

Arhiivimaterjalidest (sh Saagas olevatest) raskesti aru saadavate sõnade jm välja lugemine
Vasta
tmuru
Postitusi: 40
Liitunud: Laupäev 05. Juuni 2010, 17:45:06
Status: Eemal

Karula mehe surm Reolas ja matmine Tartusse

Postitus Postitas tmuru »

Palun abi, mis on kirjas heledas tekstis: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,712,162,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Jaan Rebbane suri Rewold'is (Reolas) 6-14 Nov 1893 ja maeti Dorpat St Peter's koguduses detsembris 1893, aga mis on märkuste lahtris? Kas selgub, miks nii hilja maeti alles? Ja kas keegi oskaks soovitada, kust otsida surmakannet meetrikast - ei leia seda Karulast ega Kambjast ja Tartu Peetri koguduse osas ei oska ilmselt õigest kohast otsida.
Katsa
Postitusi: 4048
Liitunud: Pühapäev 23. November 2008, 22:50:11
Status: Eemal

Re: Karula mehe surm Reolas ja matmine Tartusse

Postitus Postitas Katsa »

Mulle tundub, et märkuses on kirjas, et ermordet in Mekkate Gesinde unter Rewold bei Dorpat ehk siis tapetud Mekkate talus Reola all Tartu all. See Mekkate võiks olla ehk Mäkardi, millise nimega talu Reolas tõepoolest oli/on. Ainus kahtlane matmiskanne Tartu Peetri meetrikas detsembrist 1893 on see Saaga EAA.3150.1.84:55?348,479,817,69,0, kust selgub, et anatoomikum on saatnud kolm kirstu surnukehade jäänustega mahamatmiseks. Samas on kahtlane, et maha on maetud nimetud isikud, Karula kogudusse on siiski laekunud info, mis eeldab maetu isiku teadmist. Muidu tapetuid võidi küll lahata, ent küsitav on siiski, kas anatoomikum neid ikka omatahtsi viilutada võis, kui isik teada oli, ja siis nimetuna matmisele saatis.
Katrin H.
tmuru
Postitusi: 40
Liitunud: Laupäev 05. Juuni 2010, 17:45:06
Status: Eemal

Re: Karula mehe surm Reolas ja matmine Tartusse

Postitus Postitas tmuru »

Tänan. See seletab ehk ka surmadaatumit vahemikuna, st 6.-14. novembril. Ilmselt siis oli pops Karulast Tartusse teel olnud kaubavooris abiks. Peatuti Reolas enne Tartut, või pärast. Ta läks kaduma, st koju enam ei naasnud, mõrvati ja varjati, ning siis leiti hiljem, aga ei teatud kohe nime. Saadeti anatoomikumi uurimiseks või seepärast, et mõisaomanik oli 1890 aastast Tartu linnakodanik Friedrich Hübbe. Ja maeti alles siis, kui lahkamine või õppetöö oli lõppenud. Hiljem saadi siiski kodus teada toimunud mõrvast ja teatati ka pastorile, kes kuulduse alusel tegi pliiatsiga märkused personaalraamatusse, aga ei hakanud ka edasi uurima, et kindlalt tindiga infot kirja panna.

Kui aga kerkib ülesse muid tõlgenduse variante, palun lahkesti kirja panna siia.
Vasta

Mine “Arhiivimaterjalidest välja lugemine”