Rahva liikumine 18. saj.

[andri.riid]

XIX saj. inimeste liikumine ühest vallast teise on suhteliselt hõlpsasti jälgitav, tänu personaalraamatutele ja hingeloendite ümberkirjutuslehtedele. Kuidas aga talitleda sellele eelnenud sajandi osas?

On üks pere, kes on Uue-Võidu valda Viljandimaal tekkinud 1771 +- 1 aasta. Pooled pere lastest on sündinud varem (s.o. ei ole Viljandi kihelkonna sünnimeetrikasse kantud) ja pooled hiljem. Kuidas leida kohta, kust tuldi?

Olen vaadanud naaberkihelkondade meetrikaid (pere isa-ema ja poja, kes on sündinud ca 1768, eesnimed annavad võrdlemisi unikaalse kombinatsiooni), aga ilma tulemusteta. Siis oli vist mõisnikel kombeks talupoegi oma valduste vahel liigutada. Olen leidnud, et tolle aja Võidu omanik oli Carl Magnus von Posse (1728-01.01.1773, maetud Hallistes), kes oli samal ajal ka Abja ja (vist ka) Aimla mõisate valdaja. No viimastes minu otsitavat rahvast ka polnud. Aga äkki oli veel Possele tol ajal kuuluvaid mõisaid? Kuidas neid leida?

[Kirsti Ervola]

Tere,
Siin üks allikas, rootsi aadelist:
Gustaf Elgenstierna: Den introducerade svenska adelns ättartavlor / Stockholm 1925-1936, sugu nr G141, tahvel 24 - 25:
Krahv Carl Magnus von Posse omas mõisad Woidema (Võidu), Abia ja Panniküll (Penuja? - seda ta ostib 1756). Tema vend, Eberhard Gustaf von Posse omas mõisad Alt-Woidema, Felix (Veelikse), Moiseküll (Laatre) ja Arras (??, Rujens kk., Läti Rujena). Nende isa Moritz von Possse oli omanud ka Ottenkülla mõisa (Triigi, Väike-Maarja kk.)