revisjonilehed

[janelys]

Kas revisjonilehtedel esimeses lahtris olev number on talu number? Kui jah, siis kas see number peaks olema sama läbi erinevatel aastatel läbi viidud revisjonide ehk kas selle numbri alusel peaks leidma üles eelnevatest/ järgnevatest revisjonidest seal vastaval hetkel elanud isikud?

Kust aga otsida infot inimeste kohta, kes näiteks 1816 revisjoni alusel on elanud mingis talus, kuid kust nad sinna tulnud on vms (1811a revisjonis tundub neid selles talus veel mitte elavat)?
Näiteks:
1816.a Saaga EAA.1864.2.VII-106:70?391,1096,348,249,0
1811.a sama talu minu arvates, vähemalt numbri järgi Saaga EAA.1864.2.VI-54:56?1313,1414,459,341,0 ja sellele järgnev lehekülg. Minu arvates tegemist sama taluga kuid elanikud talus paistavad erinevat või vaatasin valesti midagi?

Või kust või kuidas leida infot kas 2 isikut võivad olla vennad?
Näiteks kuidas või kust leida kas:
Saaga EAA.1864.2.VII-106:78?358,773,332,73,0 ja Saaga EAA.1864.2.VII-106:70?405,1103,350,54,0 on vennad?

[maidu.leever]

http://www.isik.ee/algus.html

[maidu.leever]

1811
Vaadake õiget mõisa

[maidu.leever]

Või kust või kuidas leida infot kas 2 isikut võivad olla vennad?
Näiteks kuidas või kust leida kas:
Saaga EAA.1864.2.VII-106:78?358,773,332,73,0 ja Saaga EAA.1864.2.VII-106:70?405,1103,350,54,0 on vennad?

Tuleb revisjonilehtedega ajas tagasi minna (1816->1811->1795->1782)

Vt. 1811 revisjon. Seal on kirjas, et on vennad Saaga EAA.1864.2.VI-54:40?1328,268,788,168,0 Juhan on kirjas vabadike all (tavaliselt selle mõisa talupoegade nimekirja lõpus) Saaga EAA.1864.2.VI-54:44?1326,524,882,536,0

[janelys]

Suur tänu!
Jooksin täna neid revisjonilehti uurides täiesti kokku. Lõpuks olid kõik numbrid üks segapundar ja ei teadnud ise ka enam kelle kohta ma parasjagu infot otsisin. Eks pea teinepäev uuesti otsast alustama. Kui õhtupoole neid lehekülgi veel vaatasin, leidsin ka ise selle "vendade" koha üles, kuid polnud kindel, kas ikka õigesti aru sain. Suur tänu, et mu kahtlusi kinnitasite. Pean arvutist üleeilsed valed sisestused üles otsima ja kustutama ning õigesti asjad paika panema. Tänu Teie abile olen nüüd leidnud Balderite liinis kaugema esivanema, kui seni teada oli. Nimelt kui õigesti aru saan, siis Ävardi Jürri ja Juhan on vennad ning nende isa on Ävardi Evard (Saaga EAA.1864.2.VI-54:40?354,1398,407,88,0).
Seni teadsin oma isa käest kuuldu järgi (tema sai oma teadmised aga 1939.a ühelt vanemalt sugulaselt), et: "Kusagil viis põlvkonda tagasi (see siis 1939.a seisuga põlvkondade arv ilmselt) tuli üks 16.aastane noormees üle mere Rootsist ja asus elama praegusesse Undala valda, Põima külast mere poole ja tema nimi oli Balder!". Senini pidasin selleks Rootsist tulnuks just toda sama Ävardi Jüri, kuid tuleb välja, et tema see olla ei saanud. Kui kunagi aga põrkan selle otsa, et ei leia enam revisjonilehtedelt oma esivanemaid, siis kas kuidagi annab kindlaks teha, kas tõesti võis kauge esivanem olla tulnud Rootsist? Või kust ma edasi võiksin otsida?
Lisaks kas Saaga EAA.1864.2.VI-54:44?1326,534,509,109,0 = vabadik
Piinlik küll, kuid mida õigupoolest see vabadik tähendab? Kahjuks ei ole ma ajaloos ja sellega seonduvates mõistetes kodus.

Kas revisjonilehtedel esimeses lahtris olev number on talu number? Kui jah, siis kas see number peaks olema sama läbi erinevatel aastatel läbi viidud revisjonide ehk kas selle numbri alusel peaks leidma üles eelnevatest/ järgnevatest revisjonidest seal vastaval hetkel elanud isikud?

[Harri.Värs]

Vikipeedia on sõber, mitte vaenlane: http://et.wikipedia.org/wiki/Vabadik!

[janelys]

Tänan.
Pole vikipeediat harjunud veel kasutama, kuid väärt soovitus igal juhul, kust otsida infot.

Kuidas/ mille järgi leida isikuid 1795 või 1782 revisjonidest üles kui talunumbreid pole lisatud? Talunime järgi? Aga kui talukoht on muutunud? Kas see peaks sel juhul järgmises revisjonis kajastuma, et tuli ... ? Kui aga kirjas pole järgmises, et mujalt, siis peaks samas elama?

Mis on 1792 revisjonilehtede tabelite päiste sisu eesti keeles?
Saaga EAA.1864.2.IV-4:279?965,164,304,290,0
Kas vasakpoolsemas on kirjas meessoost isikute ja paremal naissoost isikute vanused revisjoni tegemise hetkel?

[maidu.leever]

Tuleb hoolega jälgida isikuid ja nende vanuseid ja järjekorda. Vanused kantakse eelmisest revisjonist järgmisse üle (v.a. naised, 1795 ka naistel). Kui isik (mees, 1795 ka naised) on liikunud ühest talust (mõisast) teise, siis peaks olema kirjas mõlemas kohas, ühest lahkunud, teise juurde tulnud.

1795 olid mehed ja naised ühel lehel. Viimastest väiksematest lahtritest kolm esimest meeste vanus eelmise revisjoni ajal, lahkunud või juurde tulnud, vanus selle revisjoni ajal, siis naiste vanus eelmise revisjoni ajal, lahkunud või juurde tulnud, vanus selle revisjoni ajal.
1782 Eestimaal ja Liivimaal esimene revisjon (Venemaal neljas). Sellepärast ei ole siin vanuseid eelmise revisjoni ajast. Kõik andmed on kirjas ka 1795 a revisjonis.
1811 ei olnud kirjas naisi
1816 mehed vasakul lehel, naised paremal. Abikaasad kohakuti samal real.
1826 aastast on ka Eestimaa kubermangu kohta revisjonilehti.
1834 revisjonis on eelmise revisjoni vanused 1816-st mitte 1826-st!
1835 Eestimaal perekonnanimede raamatud. Nimekirjad nagu 1834 (v.a. surnud), ei ole vanuseid.

[janelys]

Suur tänu maidu.leever põhjaliku vastuse eest!

Kust otsida aga infot isikute kohta, kes sündinud peale perenimede panemist 1835.a. mingis talus, vastavas perekonnas. Samanimelisi nii palju, et raske eristada kelle lastega täpselt tegu on (püüan ühildada revisjonilehtedelt leitud isikuid, personaalraamatute ja surnud sugulase koostatud sugupuu skeemil olevate isikutega- väga keeruline!).
Kas talu numbreid kusagil mujal (v.a revisjonilehed kuni 1834.a-ni ja perekonnanimede paneku nimekirjad 1835.a) peale 1835.a enam ei kajastu?

[maidu.leever]

Revisjonilehtedel peale 1834 aastat peaks ka olema talu numbrid. 1850, 1858.
Vallaliikmete nimekirjad on 1858 a revisjoni loogiliseks jätkuks. Siin on mõned
Kohati, mitte alati, võib neid olla personaalraamatutes. Kui on säilinud personaalraamatuid, siis on asi lihtsam. Seal on inimesed perede kaupa. Lapsed on oma vanemate juures. Muidugi on ka juhtunud, et kirikuõpetajad on vahel eksinud ja vale inimese andmed kirjutanud. (mul endal juhus, kus sünnimeetrikas on talunimi õige ja õiged eesnimed vanematel, kuid perekonnanimi on vale.)

[malle]

Tahaksin siin kohal autorile lisada, suguvõsa uurimine ongi vaevaline ja aega nõudev töö.
Alustasin vist 1,5 a. tagasi, istun siiani ca 10 h nädalas Saagas ja kolme esivanema sugupuu pole veel valmis.
Nende raamatute lugemis oskus tuleb pika aja jooksul. Samas ei tasu alati uskuda seda, mida kirjutatakse. Revisjonides on minul paika pidanud vist ainult 25 % inimeste vanustest. Ka võib kiriku kirjutaja eksida nii sünniaasta, ema nime kui teab millega. See on ju loomulik. Ja arvata võib, on kõik kokku puutunud samanimelistega. Tuleb lihtsalt väga palju loogikat kasutada, pole ju võimalik, et "selle nimelisel" naisel 6 kuu pärast jälle laps sünnib-lihtne näide. Mul on isiklikult viis kausta infi täis kritseldatud, siiski pean mõnda raamatut kümme korda taas läbi vaatama, väga tüütu!
Ka sigri-migri tekstist välja lugemine tuleb mõne aja jooksul.
Nii et, kannatust ja edu uurimisel.

[janelys]

Sellest olen isegi aru saanud, et sugupuu uurimine kerge töö pole. Esialgu püüdsin rohkem ise pusida, nüüd olen leidnud, et mõnes küsimuses võib teistelt abi küsides saada palju vajalikku infot ja linke, mida ise poleks osanud otsidagi.
Tänan kõiki abistajaid ja igasugune lisainfo on teretulnud!

[janelys]

Veelkord suur tänu Maidu!
Talunumbreid ei leidnud 1850 ja 1858.a revisjonidest, sest vaatasin hoopis "õigete" revisjonilehtede asemel ümberarvestuslehti. Ei märganud oma uurimistuhinas, et valesid vaatasin ja et tavalised revisjonilehed ka seal olemas on. Mis need ümberarvestuslehed endast kujutavad üldse? Tundub,e t olen ikka tõeline algaja sugupuu uurimises ja võhik ajaloos veel pealekauba.


Tänan ka viite eest vallaliikmete nimekirjadele. Vaatasin neid Kadrina omi, kuid ei saanud aru, kes need vallaliikmete alla ikkagi arvestatud olid?

Kui aga nii oma arusaamise järgi neid revisjonikirju, personaalraamatuid jms uurida, kui tõenäoline on, et oma uuringutes ja sugupuu plaanide koostamisel, suuri vigu ei tee ja sugulastele väga vale infot ei jaga. Loomulikult ei saa kõiges olla 100% kindel, kuid mida enam ma edasi uurin, seda enam tekib mul tunne, et võin ikka mõne inimese paigutamisel väga eksida. Nt. surnud sugulase koostatud skeemi järgi nimed on arvutisse skeemi kantud. Hakates personaalraamatuid jms läbi vaatama panen kellegi kirja nt Matsi pojaks, sest rohkem Matse sugulase skeemil pole. Hiljem aga tuleb veelgi Matse uuringu käigus esile. Kust ma siis tean, et õigele harule oksad külge kasvatasin, mitte aga ei pookinud neid valele harule külge. Jama just see, et samanimelistel samas piirkonnas ja sarnases vanuses vanematel sünnivad samanimelised lapsed. Kelle alla üks või teine laps paigutada jne.

[maidu.leever]

Ümberarvestuslehtedes on kirjas liikumine erinevate mõisate vahel. Kui talupoeg liikus ühe mõisa hingekirjast teise. Mõlema mõisa ümberarvestuslehtedel on kirjas, ühes lahkujana, teises juurde tulnuna.

[janelys]

Tänan! Seega ümberarvesuslehed aitavad leida "kadunuid".