millest alustada uurimist?

[janelys]

Kas sugupuu uurimist oleks teie arvates mõtekam alustada tänapäevast liikudes minevikku või vastupidi?
Kas eelnevalt vaadata üle revisjonilehed, meetrikaraamatud, personaalraamatud vm ehk mis dokumentides tuhnimine esimesena käsile võtta ning kas liikuda ajas tagasi või vastupidi?

[Bibilotta]

Oleneb kellest lähtudes hakkad uurima. Kui ikka ise oled see põhiobjekt.... siis hakkad ikka alguses ajas tagasi liikuma oma vanemaid ja vanavanemaid mööda ja kui esivanem kauges minevikus teada, siis hakkad harusid pidi jälle tänapäevapoole liikuma. Nii tegin mina.

[Andrus A]

Kui on huvi uurida enda eellasi, siis võiks ikkagi liikuda tänapäeva suunast mineviku poole. Muidugi võiks ju katsetada ka teistpidi. Näiteks võtta eeldatava päritolukoha külast üks mees ja hakata tema järglasi läbi kammima. Kui võtta see mees 10 põlve tagant, eeldada, et tema järglased ei ole omavahel hilisemal abiellunud, ning igas peres on keskmiselt 3 järglast (kes omakorda kolm järglast sai), siis oled sina tänapäeval üks 19683st selle kauge esiisa järglasest:)
Kui igasse perre arvestada järglasteks 2 last (kes samuti kaks last sai), siis oled sina üks 512st.

[janelys]

Peamiselt pidasin silmas, et kas peaks alustama uurimist meetrikaraamatute läbi vaatamisest, revisjonidest või personaalraamatutest.

[passer urbanus]

ma kraapisin kokku andmed, mis mis teada olid - teadsin oma vanaisa sünniaega ja kohta, tema õdesid vendasid, isa ja ema nime, tema isaisa nime. otsisin välja vanaisa sünni ja sealt siis üha sügavamale. lappasin läbi meetrikad ning kõik sobivad perenimed salvestasin, kasutades saaga kataloogi. kui enamjaolt "indekseeritud" hakkasin peredesse ajama ema ja isa nime järele. seejärel revisjonide ja personaalraamatute lappamine.
minu õnneks on isaliini pidi ajamine mõõdukas aja põletamine - Karula on suhteliselt väike koht ning esiisad peamiselt luterlased (raamatud on paremini ja pikemalt säilinud) ja paiksed. olen proovinud ka emaliini - sääl läheb keeruliseks - suuremad kohad, segased käekirjad, raamatud pole mitte etteantud vormides vaid valgel paberil ... üht otsapidi ka Tallinnas - vat see on rock'n'roll - raamatud suuuuured ning korralikult ära lapatud.

jõudu!

[annika.malva]

Ma alustasin personaalraamatutest, trükkisin otsingusse oma perenime ja siis hakkasin pakutud personaalraamatuid läbi kammima. Liikusin ajas tagasi, uuematest vanemate raamatuteni. Kui personaalraamatud vaadatud, kiikasin meetrikaid. Sealt saab pruutide-peigmeeste vanemate nimed teada. Samuti täpsed laulatuse kuupäevad. Kui lapse vanemate osas oli kahtlusi, kontrollisin ka meetrikast. Aga kõiki sünde ma sealt ei vaadanud. Personaalraamatu puudumisel olen kamminud meetrikaid ka. Revisjonid toetasid personaalraamatutest saadud andmeid. Mõnes kohas olid ainult revisjonid saadaval, mõnes kohas aga vaid person.raamatud. Õigeusu kirikutegta olen muidugi siiani jännis...
Nokitsemist puu kallal jagub veel aastateks

[passer urbanus]

tean kinnitada, et personaalraamatud ei sisalda täit tõde. seal on ka vigu. on eellasi, keda personaalraamatus ei ole, ent on saanud täisealiseks ning loonud oma pere.
aga eks asukohiti ole saadavad andmed erinevad.

[annika.malva]

Eks vigu on ikka, aga hea on see, et veale on võimalik jälile saada

[janelys]

Mina ise alustasin ka kodus leiduvate ja sugulastelt saadud andmete arvutisse sisestamisest, siis isapoolsed luterikiriku personaalraamatud, nüüd revisjonid; ema poolt aga õigeusu meetrikad.
Peas aga kummitab küsimus, kuidas oleks kõige õigem ja vähem aega nõudev. Millest alustada ülejäänud liinide puhul (mehe suguvõsa), mida veel pole uurinud, peale sugulastelt saadud andmete arvutisse sisestamise, mis hetkel tehtud. Kirikuraamatud ei kao loodetavasti kuhugi, sugulaste puhul ei tea aga ju kunagi, millal kellegi viimnepäev siin maaimas koidab ning andmeid enam mitte mingil viisil kätte ei saa.

[annika.malva]

Sugulased, muidugi, kõige olulisem allikas Käi aga nad kõik läbi, pane kuuldu kirja ja hiljem saad kasutada. Uurimise käigus tekib küsimusi, pane need ka kirja. Ma läksin vanatädi juurde küsimustik kaasas

[janelys]

Mul ka küsimused kirja pandud, et kui kellegile külla lähen, võtan küsimused kaasa ja hakkan aga pinnima!

[Andrus A]

Mina alustasin personaalraamatutest, sest hingerevisjone polnud internetis avaldatud. Lisaks hoidsin silma peal ka meetrikatel.
Alginfo oli mul suht tagasihoidlik. Teadsin vanavanemate sünniaegu ja valdu, kust nad pärit olid ning mõned infokillud olid ka vana-vanemate kohta. Korralikku peavalu valmistas ema poolne suguvõsa, kes 100% õigeusku oli. Sai neid õigeusu meetrikaid siis ikka tõesti kõvasti lapatud. No ikka nii, et võtsin raamatu ette ja hakkasin leht lehelt vaatama ning sobitama.

[janelys]

Õigeusu meetrikad olid minugi jaoks esialgu kõva peamurdmine, vanemad meetrikad on seda senini, eks oma osa ole mängida ka minu viletsal võõrkeelte oskusel. Käekirja peaksin, endise õpetajana, küll oskama dešifreerida, kuid tuleb välja, et gooti kiri ja vana venekeel ning selle kirjapilt pole midagi nii kerged ei saksa ega vene keeles.