Probleem selles, et ma ei valda vene keelt nii hästi, et suudaksin igasuguseid surmapõhjusi välja lugeda ja eesti keelde neid tõlkida. Ehk keegi oskab aidata?
Saaga EAA.1961.1.10:344?913,898,300,99,0
Saan aru, et tegemist mingi põletikuga, kuid millisega?
surmapõhjus- ei oska välja lugeda ja tõlkida
Sama küsimus, mis on surma põhjus?Saaga EAA.1961.1.11:32?992,1293,245,42,0
-
Uku.Velbri
- Postitusi: 1105
- Liitunud: Laupäev 15. September 2007, 17:43:09
- Asukoht: Tallinn, Nõmme. Esipõlved - Ellamaa, Vastse-Antsla, Vana-Kuuste, Restu, Juuru, Mustjõe.
- Status: Eemal
Taas probleem surmapõhjuse välja lugemisega.
Saaga EAA.1961.1.11:133?885,1766,370,87,0
Saaga EAA.1961.1.11:133?885,1766,370,87,0
Jälle probleemi ees. Mis on Mihail Saar'e surmapõhjuseks? Ei suuda antud sõna välja lugeda.
Saaga EAA.1961.1.11:271?1011,1781,264,68,0
Saaga EAA.1961.1.11:271?1011,1781,264,68,0
Taas probleem surmapõhjuse välja lugemisega:
Saaga EAA.1961.1.12:25?940,1649,294,68,0
Samuti ei saa ma aru vist surnu eesnimest. Kas võib olla tegemist Kirill Tiik poja Maksimiga?
Saaga EAA.1961.1.12:25?940,1649,294,68,0
Samuti ei saa ma aru vist surnu eesnimest. Kas võib olla tegemist Kirill Tiik poja Maksimiga?
ot rodimtsa (paar kodanikku ülespool selgemini kirjutatud) - rodimets on sõnastiku järgi epileptiline haigushoog teadvuse kaotusega ja krampidega, esines väikelastel. Ilmselt on sellel ka mõistlik eestikeelne nimetus, aga pole selle ala spets.janelys kirjutas:Taas probleem surmapõhjuse välja lugemisega:
Saaga EAA.1961.1.12:25?940,1649,294,68,0
Samuti ei saa ma aru vist surnu eesnimest. Kas võib olla tegemist Kirill Tiik poja Maksimiga?
Taas probleemi ees, millese Maria Ado t. Inkus suri?
Saaga EAA.1961.1.12:128?944,1844,314,61,0
Saaga EAA.1961.1.12:128?944,1844,314,61,0
Taas probleemi ees. mis südameprobleem oli surma põhjuseks? Südame... ?
Saaga EAA.1961.1.12:135?971,1260,261,99,0
Saaga EAA.1961.1.12:135?971,1260,261,99,0
Taas ei loe surmapõhjust välja. 
Saaga EAA.1961.1.12:206?880,1268,376,65,0
PS. Kas keegi saab aru kuhu antud kodanik on maetud? Filiaali kalmistule??? Millise kalmistu filiaali?
Saaga EAA.1961.1.12:206?880,1268,376,65,0
PS. Kas keegi saab aru kuhu antud kodanik on maetud? Filiaali kalmistule??? Millise kalmistu filiaali?
Kuna tegu on Piila koguduse raamatuga, siis ma pakuks et Piila kalmistulejanelys kirjutas:Taas ei loe surmapõhjust välja.
Saaga EAA.1961.1.12:206?880,1268,376,65,0
PS. Kas keegi saab aru kuhu antud kodanik on maetud? Filiaali kalmistule??? Millise kalmistu filiaali?
Iseasi, kuidas seda tollal nimetati.
Selles see probleem ongi, et minu arvates on Piila kalmistuna märgitud kirikuraamatus Pehelskom kladbiše, mida algselt Pähkla kalmistuks pidasin, mitte aga Filialnom kladbiše. Kuna mõned Saaremaal elavad/elanud inimesed sellist kalmistut (Pähkla) ei tea, siis olen arvanud, et ehk on õige seda tõlkida Piila kalmistuks. Kuid mis on siis Filialnom kladbiše???
Ma ei tea kas sest kasu on http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,730,424,0
kuid siin on kirjas kaks erinevat kalmistut. Maetud on na Prihodskomu ja Pefelskomu filialnomu kladbiše.
Kas pole seal tegemist sellega, et Piilal on vist ka mingid ajaloolised kalmed(kalmistud) olnud või olemas?
Äkki ergutab see kellegi mõtet?
Kadri
kuid siin on kirjas kaks erinevat kalmistut. Maetud on na Prihodskomu ja Pefelskomu filialnomu kladbiše.
Kas pole seal tegemist sellega, et Piilal on vist ka mingid ajaloolised kalmed(kalmistud) olnud või olemas?
Äkki ergutab see kellegi mõtet?
Kadri
Sel kogudusel oli alates 1859. a. oma surnuaed - või vähemalt maa selle rajamiseks:
http://www.eoc.ee/est/esileht/piiskopko ... cle_id-170
http://www.eoc.ee/est/esileht/piiskopko ... cle_id-170
Katrin H.
Tänan vastajatele mind edasi aitamast!
Kivikalmed ja kultusekivid (2tk) (arheoloogiamälestised) on küll Piilas olemas.
Leidsin, et Pechel/ Пехель, Мз = siiski Pähkla ms
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form= ... 4v=Y&of=tb
Seega on minu eeldus siiski vale, et Pehel= Piila. Peab siiski olema olnud kalmistu, mida Pähkla omaks kutsuti. Võib olla pole see kalmistu enam säilinud lihtsalt.
прих'одск/ий 129 П kihelkonna-, kihelkondlik
Sel juhul ju tegemist kihelkonna kalmistuga prihodskomu puhul. Kuid milline see kihelkonnakalmistu sel juhul oli???
Seda Piila Koguduse käivat selgitavat juttu, olen ka varem, paaril korral, nende kodulehelt lugenud, kuid kalmistu rajamiseks eraldatud maad pole tähele pannud, et mainitakse. Pole osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata.
Mul vist "juhtmed kusagil vahel kinni", mitte ei saa aru, mis kalmistust on Filialnomu puhul ikkagi juttu on. :$
Kivikalmed ja kultusekivid (2tk) (arheoloogiamälestised) on küll Piilas olemas.
Leidsin, et Pechel/ Пехель, Мз = siiski Pähkla ms
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form= ... 4v=Y&of=tb
Seega on minu eeldus siiski vale, et Pehel= Piila. Peab siiski olema olnud kalmistu, mida Pähkla omaks kutsuti. Võib olla pole see kalmistu enam säilinud lihtsalt.
прих'одск/ий 129 П kihelkonna-, kihelkondlik
Sel juhul ju tegemist kihelkonna kalmistuga prihodskomu puhul. Kuid milline see kihelkonnakalmistu sel juhul oli???
Seda Piila Koguduse käivat selgitavat juttu, olen ka varem, paaril korral, nende kodulehelt lugenud, kuid kalmistu rajamiseks eraldatud maad pole tähele pannud, et mainitakse. Pole osanud sellele ilmselt tähelepanu pöörata.
Mul vist "juhtmed kusagil vahel kinni", mitte ei saa aru, mis kalmistust on Filialnomu puhul ikkagi juttu on. :$
Äkki on kõige lihtsam viis teadasaamiseks lihtsalt võtta kätte ja helistada koguduse telefoninumbril ning küsida?
http://www.ee.ee/?disp=00001WHPEenzvoVrSzxP2&nl=1
http://www.1188.ee/1188.php?file=infopa ... ang=et&map
http://www.ee.ee/?disp=00001WHPEenzvoVrSzxP2&nl=1
http://www.1188.ee/1188.php?file=infopa ... ang=et&map
Katrin H.
Kihelkonnad olid paika pandud ikkagi luteri kirikute puhul, õigeusu kirikute puhul oli tegu kogudusega, mida prihod ka otsetõlkes tähendab, ja mille geograafilised piirid ei läinud haldusjaotusega teps mitte kokku.
Luteri kihelkonnakirikutel olid tihti geograafilistel põhjustel ka abikogudused, teinekord ei tähendanud abikoguduse olemasolu seda, et seal eraldi kirikuraamatut peeti, kuid üsna kindlasti oli abikogudusel olemas oma kalmistu.
Ma tooksin siin näite Lõuna-Eestist - Sangaste kihelkonnal oli Laatre abikogudus, kus peeti omaette kirikuraamatuid ja millel oli oma kalmistu. Samas Helme kihelkonna Taagepera abikoguduses raamatut eraldi ei peetud, vaid umbes kord kuus kirjutati kõik Taagepera kirjed Helme raamatusse ümber, kuid oma kalmistu oli Taageperas siiski. Kui nüüd luteri ja õigeusu koguduste kirikud paiknesid samas külas, siis oli tihti kalmistu jagatud kaheks - luteri pool ja õigeusu pool. Õigeusu kirikute juures ma abikogudusi ei tea olevat, kui asutatigi selline kogudus, kus käis teise koguduse õpetaja, siis selline staatus püsis tavaliselt üsna lühikest aega, aastat paar, siis muutus see iseseisvaks koguduseks oma kiriku ja muu atribuutikaga (arvatavasti tsaarivõim toetas õigeusu kogudusi rahaga otseselt, või oli neil lihtsalt rohkem võimalusi - näiteks oli ju õigeusu kirikukoolis ka haridus tasuta).
Seega ma pakuks ikkagi, et filiaali kalmistu tähendab abikoguduse kalmistut, kuid see jaotus võib tuleneda ka luteri koguduste jaotusest, kui kalmistu oli ühine.
Luteri kihelkonnakirikutel olid tihti geograafilistel põhjustel ka abikogudused, teinekord ei tähendanud abikoguduse olemasolu seda, et seal eraldi kirikuraamatut peeti, kuid üsna kindlasti oli abikogudusel olemas oma kalmistu.
Ma tooksin siin näite Lõuna-Eestist - Sangaste kihelkonnal oli Laatre abikogudus, kus peeti omaette kirikuraamatuid ja millel oli oma kalmistu. Samas Helme kihelkonna Taagepera abikoguduses raamatut eraldi ei peetud, vaid umbes kord kuus kirjutati kõik Taagepera kirjed Helme raamatusse ümber, kuid oma kalmistu oli Taageperas siiski. Kui nüüd luteri ja õigeusu koguduste kirikud paiknesid samas külas, siis oli tihti kalmistu jagatud kaheks - luteri pool ja õigeusu pool. Õigeusu kirikute juures ma abikogudusi ei tea olevat, kui asutatigi selline kogudus, kus käis teise koguduse õpetaja, siis selline staatus püsis tavaliselt üsna lühikest aega, aastat paar, siis muutus see iseseisvaks koguduseks oma kiriku ja muu atribuutikaga (arvatavasti tsaarivõim toetas õigeusu kogudusi rahaga otseselt, või oli neil lihtsalt rohkem võimalusi - näiteks oli ju õigeusu kirikukoolis ka haridus tasuta).
Seega ma pakuks ikkagi, et filiaali kalmistu tähendab abikoguduse kalmistut, kuid see jaotus võib tuleneda ka luteri koguduste jaotusest, kui kalmistu oli ühine.
Tänan avagula.
Igasugune sellega seonduv lisainfo on teretulnud.
Tean, et Piilas, Leisis, Kaarmal olid tol ajal kalmistud. Kaarmal lausa 2. Kaarma oma oli luteri kalmistu. Leisis ja Piilas tõenäoliselt õigeusu omad. Lisaks veel Saia kalmistu, mis tekkis ilmselt hiljem. Saia samuti õigeusu oma. Arvan, et Saia oma on uuem kalmistu, sest 1940ndatel maetud minu vanaema ja tädi matusepiltidel tunduvad nende hauad ollevat pea keset lagendikku, kus muid haudu õieti polegi.
Igasugune sellega seonduv lisainfo on teretulnud.
Tean, et Piilas, Leisis, Kaarmal olid tol ajal kalmistud. Kaarmal lausa 2. Kaarma oma oli luteri kalmistu. Leisis ja Piilas tõenäoliselt õigeusu omad. Lisaks veel Saia kalmistu, mis tekkis ilmselt hiljem. Saia samuti õigeusu oma. Arvan, et Saia oma on uuem kalmistu, sest 1940ndatel maetud minu vanaema ja tädi matusepiltidel tunduvad nende hauad ollevat pea keset lagendikku, kus muid haudu õieti polegi.
Õnnetuseks on muinsuskaitseameti kultuurimälestiste registri otsing täiega peeti keeratud, sealt saaks muidugi kalmistuid kuidagi otsida, sest minu teada peaks kõik nad kaitse all olema ja igalühel on ka oma lühikirjeldus olemas. Tegelikult hakkasin ma juttu valest otsast, mõte oli selles, et kalmistute kohta saab infot kõige paremini piirkondlikult muinsuskaitseinspektorilt
-
maidu.leever
- Postitusi: 683
- Liitunud: Kolmapäev 20. Juuli 2005, 12:05:07
- Asukoht: Pärnumaa (Läänemaa)
- Kontakt:
- Status: Eemal
http://register.muinas.ee/?menuID=monument
Haldusüksus: Saare maakond
Liik: ajaloomälestis
Nimi: kalmistu
Leidis 36 kalmistut.
Haldusüksus: Saare maakond
Liik: ajaloomälestis
Nimi: kalmistu
Leidis 36 kalmistut.