Lapates 1816a. Kadrina hingeloendit leidsin Võduvere külast Musta katku talu.Huvitav millega selline nimi võiks olla ära teenitud?
Saaga EAA.1864.2.VII-106:131
Huvitav talunimi
-
Andrus A
- Postitusi: 393
- Liitunud: Pühapäev 26. November 2006, 21:49:11
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Pakun välja, et nimetus võis pärineda Põhjasõja aegsest nälja ja katku ajast 1701-1702 või Suure katku aastaist 1710-1712. Täiesti normaalne, et sada aastat hiljem mõni talukoht neid sündmusi oma nimes edasi kandis. Pisut ulmelisem ja seega põnevam variant oleks pidada talu maid katku ohvrite matmiskohaks, kuid see vajab kindlasti põhjalikumat uurimist 
.
.Kindlasi on mingi seos nende aastatega olemas. Huvitav oleks teada selle kujunemislugu.
Või vähemalt oletusi selle kohta,ei juhtunud ju see üleöö.Läks kindlasti aastaid kui mitte kümneid et selline nimi kinnituks (talu)kohale.
Põnevusega ootan siia teadjamate arvamusi ja ka spekulatsioone sellest.
Oodatud on ka kõige ulmelisemad hüpoteesid.
Või vähemalt oletusi selle kohta,ei juhtunud ju see üleöö.Läks kindlasti aastaid kui mitte kümneid et selline nimi kinnituks (talu)kohale.
Põnevusega ootan siia teadjamate arvamusi ja ka spekulatsioone sellest.
Oodatud on ka kõige ulmelisemad hüpoteesid.
-
Kalmerm
- Postitusi: 366
- Liitunud: Teisipäev 16. Jaanuar 2007, 12:45:01
- Asukoht: Tallinn
- Status: Eemal
Ei oska midagi väga ulmelist välja pakkuda.
Ilmselt on talu oma nime saanud sealse Mustakatku mäe või künka järgi, mis võib ehk tõesti olla katkukalme. Sellised künkaid (nimetustega Surnumäegi, Haudemägi, Hiiemägi, Katkumägi jms ) seostatakse rahvapärimuses sageli katkukalmetega. (Põhjasõja eelsest Võduvere külast ega sealsest asustusest pole vist küll peeagu midagi teada).
1725-26. aasta adramaarevisjonis märgitakse Võduvere külas 9 talukohta. Neist jäävad püsima Naela (Alt-Naela hilisemas Võduvere Tagakülas), Salla ja Mäeotsa ( Mäh Otsa ja Mah Otzo). Ülejäänud talunimed lähtusid põhiliselt taluperemeeste eesnimedest ja muutusid hiljem. Mustakatko kohta 1725/26. aastal veel polnud ja ka 1783. aasta hingeloendist ja Neeruti / Võduvere personaalraamatus 1787-98 ei õnnestu seda leida.
Näib, et Mustakatko koht on rajatud ajavahemikus 1796-1811 Koha esimene peremees (elanik) oli ilmselt Jaani Tõnno (sünd ca 1758), kes 1795. aastal oli Jõetaguse külast Tõnno Mardi sulane. Tema poeg Jaan asus 1820 aastatel elama Udrikule. Mustakatko teine peremees, 1786 aastal arvatavasti samuti Jõetaguse külas sündinud, Mustakatko Peetri Juhan sai perekonnanimeks Warz.
Kuna Kadrina koguduse meetrikaraamatud enne 1843. aastat pole säilinud (va 1711-34) siis puuduvad (Saagas ?) andmed, mis võimaldaks täpsustada Mustakatko koha rajamise aega.
Ilmselt on talu oma nime saanud sealse Mustakatku mäe või künka järgi, mis võib ehk tõesti olla katkukalme. Sellised künkaid (nimetustega Surnumäegi, Haudemägi, Hiiemägi, Katkumägi jms ) seostatakse rahvapärimuses sageli katkukalmetega. (Põhjasõja eelsest Võduvere külast ega sealsest asustusest pole vist küll peeagu midagi teada).
1725-26. aasta adramaarevisjonis märgitakse Võduvere külas 9 talukohta. Neist jäävad püsima Naela (Alt-Naela hilisemas Võduvere Tagakülas), Salla ja Mäeotsa ( Mäh Otsa ja Mah Otzo). Ülejäänud talunimed lähtusid põhiliselt taluperemeeste eesnimedest ja muutusid hiljem. Mustakatko kohta 1725/26. aastal veel polnud ja ka 1783. aasta hingeloendist ja Neeruti / Võduvere personaalraamatus 1787-98 ei õnnestu seda leida.
Näib, et Mustakatko koht on rajatud ajavahemikus 1796-1811 Koha esimene peremees (elanik) oli ilmselt Jaani Tõnno (sünd ca 1758), kes 1795. aastal oli Jõetaguse külast Tõnno Mardi sulane. Tema poeg Jaan asus 1820 aastatel elama Udrikule. Mustakatko teine peremees, 1786 aastal arvatavasti samuti Jõetaguse külas sündinud, Mustakatko Peetri Juhan sai perekonnanimeks Warz.
Kuna Kadrina koguduse meetrikaraamatud enne 1843. aastat pole säilinud (va 1711-34) siis puuduvad (Saagas ?) andmed, mis võimaldaks täpsustada Mustakatko koha rajamise aega.