Palun abi arusaamisel!

[Kanni.Käro]

Tere!
Olen suguvõsa uurimises veel väga roheline, seega paluksin abi mõningate Saaga materjalidest arusaamisega. Saagas asuvad andmed siin:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 77&curr=28

Kas Werdinand on sündinud Mähkle talus? Kes on Kasper Walner? Kas saan õigesti aru, et Werdinandi isa on Josep ja ema Mina? Mis ametid neil olid? Kes on allpool numbritega 1, 2 ja 3 tähistatud inimesed?
allpool on sissekanne jällegi aastast 1868 (Nachtrag = vahemärkus?) Josep Klasmannist. Kas ta sündis Kokkomäe talus? Ema An ja isa Werdinand? Kes on Irina (kui saan õigesti aru)? Mis tähendavad Josepi ja Werdinandi nimede taga olevad numbrid (57 ja 65)?

Kas nimed võivad moonduda, näiteks Werdinandist saada aja jooksul Ferdinand? Tema kohta on mul ka kaks sünnikuupäeva - 04.12.1869 ja 16.12.1869, kas see on kalendrivahetusest?

Niipalju küsimusi siis esialgu, neid tuleb kindlasti juurde
Abi eest ette tänades
Kanni

[mlauri]

Kohanimede osas ei julge öelda, milline on Karula koguduse praktika olnud, kuid mujal on tavaliselt kohanimena toodud mõisa/valla nimi ja küla nimi; vahel, kui tegemist on olnud üksiku metsa- või soode keskel oleva taluga, on nimetatud talu küla asemel.

Kaspar Walner oli mees, kes lapse ristis.
Werdinand Klasmann W (Water) Wirth (peremees) Josep Klasmann, Griechisch (ehk siis õigeusku) M. (Mutter) Mina, Luther (luteriusku)
Taufe: (ristivanemad) 1. perepoeg Werdinand Klasmann, 2.peremees Karl Post 3.sulasenaine Maria Klasmann

Järgmine sünd (Nachtrag) on ilmselt mingil põhjusel õigel ajal jäänud õigesse kohta kirja panemata (septembrist juba pärit). Siin on isaks peremees Werdinand Klasmann, õigeusku ja emaks An, õigeusku; edasi toodud kaks ristivanemat - sulane Josep Klasmann ja sulasenaine (knechtsw[ei]b) Irina Sönna; miks õigeusklike laps on luterlasena ristitud, ei oska öelda.

Numbrid 57 ja 65 viitavad sellele, et tegemist oli vastavalt 57. ja 65. abielust sündinud ja ristitud poeglapsega sellel aastal.

Nimekujud muutusid erinevates dokumentides ning sõltusid paljuski ka kirjapanija harjumusest. Werdinand = Ferdinand ning isegi vahel ka Värdinand (päris eestipärane kuju).

Kui on kaks kuupäeva, millest üks on kindlasti pärit mingist kalendivahetuse järgsest ajast (ehk siis 1918-st hiljem), siis võib tegemist olla mõlemal juhul "õige" kuupäevaga. Väike arvestusviga päevade lugemisel oli kerge tulema. Mul on suguvõsas mõnedel loetud 13 päeva, mõnedel 14 päeva aga ühel juhul on ka 14 päeva + 1 kuu pikkune nihe tekitatud.

[Kanni.Käro]

ühes peres kaks poega, mõlemas nimeks Werdinand?
Ja nii sulased kui ka pererahvas sama nimega? Kas see oli tavaline?
näib nagu andmed räägiksid üksteisele vastu? esiteks peremees Josep ja siis juba sulane...
Ma ei saa enam midagi aru

[mlauri]

Endisaegne praktika oli sageli sedamoodi, et peremeheks oli täistöövõimeline meesterahvas, kes oli kindlasti abielus (äärmisel juhul lühikest aega lesk olnud). Kõik tema muud sugulased, kes elasid temaga ühes talus, olid sulased (ja nende naised, lapsed), saunikud või kaaselanikud (viimased sageli vanemad inimesed). Nii võis peremehe vana isa või ema olla saunikuna kirjas, vennad sulastena ja vallalised õed teenijatena. Ka ei pruukinud need sulased/teenijad olla pärit samast talust, võib-olla olid nad hoopis teisest külast, vallast või isegi kihelkonnast (nt võis üks pere haru kunagi asuda elama naaberkihelkonda, kuid miski ei takistanud sealsetel inimestel ju kodukohas vaderiteks olemist).

Nii et tegelikult võib olla tegemist näiteks kahe lellepojaga, kellest üks oli peremees aga mõlemad olid Verdinandi-nimelised (ühel oli ju naiseks Miina, teisel Ann). Ristiisaks olev Joosep võis olla ka mõne teise talu perepoeg aga samas ka oma ristipoja onu või lellepoeg või isegi mõnda kaugemat viisi sugulane. Millised olid täpsemalt omavahelised sugulussuhted, tuleb kindlasti vanematest dokumentidest uurida. Personaalraamatutest on siin palju kasu.

Nimede panekul kehtisid sageli kirjutamata reeglid, mis piirkonniti erinesid - nt 1.poeg sai isa nime, 2.poeg emaisa nime jne. Niisiis jäi ka nimevalik mõneti ahtaks, kindlasti oli ta napim kui tänapäeval.

[Kanni.Käro]

Ma ei leidnud otsinguga ühtegi kirjet selle nime kohta personaalraamatu(te)s vastavas kihelkonnas. Kuidas see on võimalik? Kas nimed lihtsalt ei ole veel otsingusse sisestatud (saagasse)?

[mlauri]

Karula kihelkonna personaalraamatute nimestikke pole sisestatud - ilmselt pole neid koostatudki - ja otsing siin ei aita. Tuleb lihtsalt need personaalraamatud ette võtta ja läbi sorida - ainus lihtsutav asjaolu on see, et need on mõisate kaupa rühmitatud. Pikk töö aga ainus võimalus.

Vaadake samas fondi/nimestiku jaotuses personaalraamatud I-V. Võimalik, et mõne selle personaalraamatu alguses või lõpus on pastori poolt tehtud nimestik, tasub igaks juhuks üle kontrollida.

[Kanni.Käro]

aitäh
Ma juba sorisin neis raamatutes ja jõudsingi oma vanavanaema isa jälgedele!