Vead Voldemar Vitkini raamatus "Suguvõsa uurimine". Tallinn, 2001

Esitatud on fakti- ning loogikavead, pole toimetamisvigu. Tekst on lisa ajakirjas Akadeemia nr 4, 2002 ilmunud artiklile “Populaarne genealoogia. Voldemar Vitkin. Suguvõsa uurimine: Praktiline käsiraamat. Tallinn: Valgus, 2001.”

Lk 13. “Hõimluse tekkimiseks pole tähtis, kas abielu on seaduslikult registreeritud või elatakse nn. vabaabielus (elukaaslasega). Oluline on, et nendest põlvneb laps”. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 20 ütleb aga hõimluse kohta: “(1) Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. (2) Hõimlus ei lõpe selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud.” Seega pole vajalik abikaasadest lapse põlvnemine, vaid ametlik abielu. Jääb arusaamatuks, millele tugineb raamatu autor.

Lk 14. “Algisa (1) tütre (3) lapsed (6 ja 7) loetakse nende isa sugukonda kuuluvaiks.” Lk 11 esitatud sugukonna definitsiooni järgi pole oluline, kas põlvnemine on isa- või emajoones, seega kuuluvad lapsed nii oma isa kui ka ema sugukonda, liiatigi on nimetatud definitsiooni järgi sugukond sotsiaalne üksus ning seega on ema- või isapoolsesse sugukonda kuulumise puhul olulisem näiteks ühine majapidamine.

Lk 16. Tingmärkide tabelis tähistab ‘o’ lapsendamist. Muude allikate põhjal tähistab see märk hoopis kihlatud olemist (pool abiellumise märgist). Puudu on märk ‘(*)’, mis tähistab paljudes allikates ristimist. Arusaamatu on 8 kasutamine abiellumise märgina. Ristatud mõõgad tähistavad ka haavatasaamist. Soovitan olla ettevaatlik tabelis toodud tähtede kasutamisel tingmärkidena (L – leer, k – krematsioon jm).

Lk 20. Raamatu teksti järgi moodustavad nii perekond kui ka pere leibkonna. Talus on siiski moodustanud leibkonna ka perekonda mitte kuuluvad isikud, seega on õigem pere ja leibkonna samastamine.

Lk 21. Soovitan võtta reservatsiooniga Taluseaduse definitsiooni, mille järgi “talupere koosseisu ei kuulu talus töölepingu alusel töötavad kodanikud, kaasa arvatud sugulased”. Seadus kehtis vaid neli aastat (1989-1994) ning seda ei saa laiendada varasematele talupidamistele.

Samal leheküljel on samastatud eellast ning kõuku. Eellase mõiste on aga laiem, kuna eellane on iga mees- või naissoost veresugulane, kes elas päisnikust varem, näiteks vanaisa õde ja vend.

Lk 23. Raamatu järgi tüvetabel “näitab ürgisa kõiki meessoost järglasi” (aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342). Rahvusvahelises genealoogias hõlmab tüvetabel ka vallalisi naissoost järglasi, kes sündides kandsid ürgisa perekonnanime.

Lk 24. Astsendorium ja destsendorium (kuigi vaevalt neid sõnu keegi eesti keeles kasutab) peaksid õigekeele reeglite järgi olema astsendoorium ja destsendoorium.

Lk 26. Sugukonnatabel ei tohiks lk 11 toodud sugukonna definitsiooni järgi hõlmata “naitumisega perekonda tulnud isikute veresugulustabeli andmeid teatava sugulusastmeni, harilikult neljandani”. Siin on jällegi aluseks “Eesti entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342, kuid tuues eri allikate definitsioone, peaks autor jälgima nende vastavust teineteisele.

Lk 27. Soovitan lugejal mitte võtta tüvetabelis esitatud andmete hulka nii rangelt, kui see on raamatus esitatud, sest kõikide nende andmetega tüvetabel on rohkem perekonnakroonika kui sugupuu või tabeli moodi.

Lk 30. “Eesti suguvõsauuringutes saab kõukude tabeleid tavaliselt koostada viienda-kuuenda sugupõlveni”. Ärge rõõmustage enneaegselt, kui olete leidnud oma esivanema kümnendast või ka neljateistkümnendast põlvkonnast – autori tsitaat on ligi 70 aastat vana (vähemalt kaks põlvkonda) ning põlvkondade arv oleneb ka teie enda vanusest. Seega on pigem tavatu, kui te ei saa oma kõukude tabelit koostada kaheksanda kuni kümnenda sugupõlveni.

Lk 31. On kasutatud nii sõnakuju ‘proband’ kui ka ‘probant’. Eesti keele sõnastikud selliseid sõnu ei tunne, kuid võimalik on kasutada tsitaatsõnana ‘probant’, kuna see sõna esineb vähemalt saksa keeles.

Lk 45. Esineb eksitav väide, et tervisliku seisukorra isikuandmetega tegelemine on delikaatne ning nende kogumisel tuleb järgida isikuandmete kaitse seaduse § 2 ja 4 sätteid. Tegelikult ütleb seaduse § 2 lg 2 p 1, et seadust ei kohaldata “füüsilise isiku enda poolt kogutud isikuandmete töötlemisele isiklikuks otstarbeks” ning seega see seadus suguvõsauurimisse ei puutu, kui suguvõsa kroonikat koos tervislikku seisundit kajastavate andmetega ei plaanita levitada.

Lk 52 on kirjas, et “aastail 1931-1940 tegutses Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts”. Tegelikult tegutses neil aastail Eesti Sugukondade Uurimise Büroo, Eesti Eugeenika Selts “Tõutervis” oli asutatud juba 1924. aastal ning 1930. aastal sai selle nimeks Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts.

Lk 53. Raamatud “K. Päts. Tema elu ja töö” ning “Juhan Laidoner : Mälestusi kaasaeglasilt” ilmusid mõlemad 1934. aastal, mitte 1945. aastal. Samuti on pealkirjades tegelikult sõna ‘kaasaeglased’, mitte ‘kaasaegsed’.

Lk 62. Rootsi Genealoogia Seltsi (raamatus kui Föderatsioon, rootsi keeles Förening) laualehe nimi on AnRopet, mitte AnKopet.

Lk 68. Väide, et lühend ‘vkj’ tuleb märkida sündmuse toimumise aja ette, pole just asjakohane – praktika on peagu alati vastupidine, see märkus lisatakse sündmuse aja lõppu. Muide, “Eesti keele käsiraamat” ei luba kuupäeva kirjutamisel vormi “aasta, kuu, kuupäev”, nagu on raamatus kästud. Samuti on see praktikas vähe levinud ning võib seetõttu vääritimõistmist põhjustada.

Lk 85. Perekonnaseadus on esitatud tegelikult 1996. aasta seisuga, kuigi viidatud on 1997. a seisule. Miskipärast peale viite sel aastal sisse viidud muudatustest muid märke raamatus pole. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktTekst.jsp?id=12647.

Lk 99. Siseministeeriumil on alates 2000. aastast perekonnaseisuosakonna asemel rahvastiku toimingute osakond, kus ka raamatus nimetatud kartoteek asub. Muide, perekonnanimede eestistamiste kohta on andmebaas olemas ka Internetis (http://www.history.ee/ono/otsing20.html).

Lk 101. Tegelikult asuvad kogu endise Harju maakonna ala (st ka osa praegusest Rapla maakonnast) perekonnaregistrid Siseministeeriumis ning Jõgeva osakond on samuti andnud kõik oma perekonnaregistrid üle Siseministeeriumile.

Riigiarhiivis on peale Tartu Ülikooli koguduse ka mõnede juudi koguduste meetrikad. Tallinna Linnaarhiivis on peale nimetatute veel Tallinna Jaani, Kaarli, Peeter-Pauli, Kopli, Pauluse, Aleksander Nevski, Kaasani, Simeoni, Nikolai ja Issandamuutmise koguduse fondid.

Lk 108. “Tallinna asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide dokumente säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.” Kuna see väide on toodud Tallinna dokumentide leiduvuse kohta Riigiarhiivis, tuleb lisada, et ka endise Harju maakonna (st osalt ka praeguse Rapla maakonna ala) asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide arhivaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis.

Lk 109. Raamatute “Sortside saladused” autor on Mart Arold, mitte Anold.

Lk 119. Majapidamisraamatute (ehk majaraamatute) kohta võib lisada, et osasid Tallinna majapidamisraamatuid säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.

Lk 120. Vt märkust lk 101 kohta (TLAs säilitatavate koguduste fondide nimekiri).

Lk 122. Linnavalitsused loodi Eestis 1877. aastal, mitte 1917. aastal.

Lk 123. Tallinna Tehnikumis õppijad olid alates 1923. aastast üliõpilased, mitte õpilased.

“Academicum universitatis...” peab olema “Album academicum universitatis...”

Lk 132. Artikli “Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakond 1927-1944” autor on Jaak, mitte Jaan Pihlak.

Lk 136. Artikli “Eesti Ajalooarhiivi Teaduslik Raamatukogu” autor on Tatjana Ðor, mitte Sos.

Fond 4918 on Törne, mitte Tõrne arhiiv.

Lk 137. Hingeloenduste nimekirjas on vahele jäänud Liivimaal toimunud vaheloendus aastast 1826. “Hingeloend on hingekiri, revisjonileht on hingeloenduse põhidokument”. Siin on segamini aetud kaks terminite kasutamise varianti. Esimene variant on (hinge)revisjon kui protsess ning revisjonileht kui selle tulemus, teine variant on nimetada neid vastavalt hingeloenduseks ning hingeloendiks.

Ümberkirjutuslehtede tutvustamisel on juttu kogudusest. Tegelikult on tegu kogukonnaga. Kreis on muidugi eesti keeles maakond.

Fondil 1865 (Liivimaa revisjonilehtede kollektsioon) on viis, mitte kolm nimistut.

Lostreiber on õigem tõlkida kui vabadik, mitte saunik. Sauniku vaste on Badstüber.

Lk 138. On väidetud, et perekonnanumbri asemel tuleb mõista perenumbrit. Tegelikult see Liivimaal nii pole, talu number ja pere number olid perekonnanimede saamisest alates erinevad ning ühes peres (talus) elas eri perekonnanumbritega isikuid.

Talud ei kanna erinevalt raamatus väidetust 1858. ja 1850. aasta loendis sama numbrit, hilisemas loendis on olemas viide numbrile eelmises loendis.

Lk 140. Väite, et Halinga mõisa 10. hingeloenduse andmeid arhiivis ei leidu, on väär. Need asuvad fondis 1865, nimistu 5, säilik 176. Eelmine säilik sisaldab Halinga mõisa 1826. aasta vaheloenduse andmeid, mida oleks samuti saanud tabeli koostamisel kasutada.

Lk 141. Allikaviide on vigane, Pärnumaa 10. hingeloenduse materjalid leiame hoopis fondi 1865 nimistust nr 3, mitte nimistust 2.

Lk 143. Jõgeva vallavalitsuse fond on 3206, mitte 8201.

Teatmiku “Vallavalitsuste fondides asuvad isikumaterjalid” autor on Margus Maiste, mitte Margus Must.

Lk 146. Peeter I oli sündinud 1672., mitte 1627. aastal.

Sõnadega kirjutatavad kuupäevad kirjutati meetrikates siiski gooti kirjas, mitte ladina tähtedega. Küll aga kirjutati ladina tähtedega veel emanimi ning vaderite nimed.

Lk 150. Miskipärast on sattunud meetrikate peatükki terve lõik apostliku õigeusu koguduste personaalraamatutest, mis peaks kuuluma pigem alapeatükki 12.2. Kuid peatükkide nimesid ei maksagi eriti jälgida, sest personaalraamatute osa on meetrikaraamatute peatüki all, uue kalendri kehtestamise (4.4.) ning perekonnanimede alapeatükid (4.5.) on hoopis perekonnaseisuaktide ja nende koostamise peatüki all jne.

Lk 169. Loeme, et “apostliku-õigeusu asjaajamises personaalraamatuid ei peetud”. Kuigi neid ei nimetatud personaalraamatuteks, leidub siiski apostliku õigeusu koguduste asjaajamises sarnase ülesehituse ja andmestikuga raamatuid. Nendest teeb autor juttu ka lk 150 (hingekirjaraamatud), ning mainib, et need kehtestati 1918. aastal. Siiski võib koguduste fondides leida selliseid raamatuid isegi 19. sajandi esimese poolest.

Lk 170. EAÕK Sinodi fond on 1655, mitte 1651.

Ka luteriusu koguduste meetrikaid peeti alates 1834. aastast kahes eksemplaris, raamatus on juttu sellest vaid apostliku õigeusu koguduste kohta.

Lk 175 on väidetud, et meetrikaid on Ajalooarhiivis 20. sajandi alguse kohta harva, enamasti lõpevad nad 1891. aastaga. Tegelikult jooksis piir mööda kubermangu piiri - Eestimaa kubermangu meetrikad on Ajalooarhiivis 1891. aastani, Liivimaa omad 1907. aastani. Kuid juba 2000. aasta sügisest on Ajalooarhiivis tegelikult kõik meetrikad kuni 1926. aastani, uurimiseks avati neile juurdepääs 2003. aastal.

Lk 195. Eesti Ajalooarhiivi uurimissaali kasutamise eeskirjad on vananenud. Uued leiab arhiivi kodulehelt (www.eha.ee).

Lk 197. Isikuandmete kaitse seadust on võrreldes avaldatuga muudetud viiel korral. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktTekst.jsp?id=18735.

Lk 202. Soovitan mitte kasutada lühendeid AA Eesti Ajalooarhiivi lühendina ning RA Riigiarhiivi lühendina. Üldkasutatavad lühendid on vastavalt EAA ja ERA.

Fred Puss
fred@isik.ee
Autor on Eesti Isikuloo Keskuse juhataja