Vead Voldemar Vitkini raamatus "Suguvõsa uurimine". Tallinn, 2001
Esitatud on fakti- ning loogikavead, pole toimetamisvigu. Tekst on lisa
ajakirjas Akadeemia nr 4, 2002 ilmunud artiklile “Populaarne genealoogia. Voldemar Vitkin.
Suguvõsa uurimine: Praktiline käsiraamat. Tallinn: Valgus,
2001.”
Lk 13. “Hõimluse tekkimiseks pole tähtis, kas abielu on
seaduslikult registreeritud või elatakse nn. vabaabielus
(elukaaslasega). Oluline on, et nendest põlvneb laps”.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 20 ütleb aga
hõimluse kohta: “(1) Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja
tema sugulastele hõimlased. (2) Hõimlus ei lõpe
selle abielu lõppemisega, millest see on tekkinud.” Seega pole
vajalik abikaasadest lapse põlvnemine, vaid ametlik abielu.
Jääb arusaamatuks, millele tugineb raamatu autor.
Lk 14. “Algisa (1) tütre (3) lapsed (6 ja 7) loetakse nende isa
sugukonda kuuluvaiks.” Lk 11 esitatud sugukonna definitsiooni
järgi pole oluline, kas põlvnemine on isa- või
emajoones, seega kuuluvad lapsed nii oma isa kui ka ema sugukonda,
liiatigi on nimetatud definitsiooni järgi sugukond sotsiaalne
üksus ning seega on ema- või isapoolsesse sugukonda
kuulumise puhul olulisem näiteks ühine majapidamine.
Lk 16. Tingmärkide tabelis tähistab ‘o’ lapsendamist. Muude
allikate põhjal tähistab see märk hoopis kihlatud
olemist (pool abiellumise märgist). Puudu on märk ‘(*)’, mis
tähistab paljudes allikates ristimist. Arusaamatu on 8 kasutamine
abiellumise märgina. Ristatud mõõgad tähistavad
ka haavatasaamist. Soovitan olla ettevaatlik tabelis toodud
tähtede kasutamisel tingmärkidena (L – leer, k – krematsioon
jm).
Lk 20. Raamatu teksti järgi moodustavad nii perekond kui ka pere
leibkonna. Talus on siiski moodustanud leibkonna ka perekonda mitte
kuuluvad isikud, seega on õigem pere ja leibkonna samastamine.
Lk 21. Soovitan võtta reservatsiooniga Taluseaduse
definitsiooni, mille järgi “talupere koosseisu ei kuulu talus
töölepingu alusel töötavad kodanikud, kaasa arvatud
sugulased”. Seadus kehtis vaid neli aastat (1989-1994) ning seda ei saa
laiendada varasematele talupidamistele.
Samal leheküljel on samastatud eellast ning kõuku. Eellase
mõiste on aga laiem, kuna eellane on iga mees- või
naissoost veresugulane, kes elas päisnikust varem, näiteks
vanaisa õde ja vend.
Lk 23. Raamatu järgi tüvetabel “näitab ürgisa
kõiki meessoost järglasi” (aluseks “Eesti
entsüklopeedia”, III kd, 1934, vg 342). Rahvusvahelises
genealoogias hõlmab tüvetabel ka vallalisi naissoost
järglasi, kes sündides kandsid ürgisa perekonnanime.
Lk 24. Astsendorium ja destsendorium (kuigi vaevalt neid sõnu
keegi eesti keeles kasutab) peaksid õigekeele reeglite
järgi olema astsendoorium ja destsendoorium.
Lk 26. Sugukonnatabel ei tohiks lk 11 toodud sugukonna definitsiooni
järgi hõlmata “naitumisega perekonda tulnud isikute
veresugulustabeli andmeid teatava sugulusastmeni, harilikult
neljandani”. Siin on jällegi aluseks “Eesti entsüklopeedia”,
III kd, 1934, vg 342, kuid tuues eri allikate definitsioone, peaks
autor jälgima nende vastavust teineteisele.
Lk 27. Soovitan lugejal mitte võtta tüvetabelis esitatud
andmete hulka nii rangelt, kui see on raamatus esitatud, sest
kõikide nende andmetega tüvetabel on rohkem
perekonnakroonika kui sugupuu või tabeli moodi.
Lk 30. “Eesti suguvõsauuringutes saab kõukude tabeleid
tavaliselt koostada viienda-kuuenda sugupõlveni”. Ärge
rõõmustage enneaegselt, kui olete leidnud oma esivanema
kümnendast või ka neljateistkümnendast
põlvkonnast – autori tsitaat on ligi 70 aastat vana
(vähemalt kaks põlvkonda) ning põlvkondade arv
oleneb ka teie enda vanusest. Seega on pigem tavatu, kui te ei saa oma
kõukude tabelit koostada kaheksanda kuni kümnenda
sugupõlveni.
Lk 31. On kasutatud nii sõnakuju ‘proband’ kui ka ‘probant’.
Eesti keele sõnastikud selliseid sõnu ei tunne, kuid
võimalik on kasutada tsitaatsõnana ‘probant’, kuna see
sõna esineb vähemalt saksa keeles.
Lk 45. Esineb eksitav väide, et tervisliku seisukorra
isikuandmetega tegelemine on delikaatne ning nende kogumisel tuleb
järgida isikuandmete kaitse seaduse § 2 ja 4 sätteid.
Tegelikult ütleb seaduse § 2 lg 2 p 1, et seadust ei
kohaldata “füüsilise isiku enda poolt kogutud isikuandmete
töötlemisele isiklikuks otstarbeks” ning seega see seadus
suguvõsauurimisse ei puutu, kui suguvõsa kroonikat koos
tervislikku seisundit kajastavate andmetega ei plaanita levitada.
Lk 52 on kirjas, et “aastail 1931-1940 tegutses Eesti Eugeenika ja
Genealoogia Selts”. Tegelikult tegutses neil aastail Eesti Sugukondade
Uurimise Büroo, Eesti Eugeenika Selts “Tõutervis” oli
asutatud juba 1924. aastal ning 1930. aastal sai selle nimeks Eesti
Eugeenika ja Genealoogia Selts.
Lk 53. Raamatud “K. Päts. Tema elu ja töö” ning “Juhan
Laidoner : Mälestusi kaasaeglasilt” ilmusid mõlemad 1934.
aastal, mitte 1945. aastal. Samuti on pealkirjades tegelikult
sõna ‘kaasaeglased’, mitte ‘kaasaegsed’.
Lk 62. Rootsi Genealoogia Seltsi (raamatus kui Föderatsioon,
rootsi keeles Förening) laualehe nimi on AnRopet, mitte AnKopet.
Lk 68. Väide, et lühend ‘vkj’ tuleb märkida
sündmuse toimumise aja ette, pole just asjakohane – praktika on
peagu alati vastupidine, see märkus lisatakse sündmuse aja
lõppu. Muide, “Eesti keele käsiraamat” ei luba
kuupäeva kirjutamisel vormi “aasta, kuu, kuupäev”, nagu on
raamatus kästud. Samuti on see praktikas vähe levinud ning
võib seetõttu vääritimõistmist
põhjustada.
Lk 85. Perekonnaseadus on esitatud tegelikult 1996. aasta seisuga,
kuigi viidatud on 1997. a seisule. Miskipärast peale viite sel
aastal sisse viidud muudatustest muid märke raamatus pole. Kehtiv
tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktTekst.jsp?id=12647.
Lk 99. Siseministeeriumil on alates 2000. aastast
perekonnaseisuosakonna asemel rahvastiku toimingute osakond, kus ka
raamatus nimetatud kartoteek asub. Muide, perekonnanimede eestistamiste
kohta on andmebaas olemas ka Internetis (
Lk 101. Tegelikult asuvad kogu endise Harju maakonna ala (st ka osa
praegusest Rapla maakonnast) perekonnaregistrid Siseministeeriumis ning
Jõgeva osakond on samuti andnud kõik oma
perekonnaregistrid üle Siseministeeriumile.
Riigiarhiivis on peale Tartu Ülikooli koguduse ka mõnede
juudi koguduste meetrikad. Tallinna Linnaarhiivis on peale nimetatute
veel Tallinna Jaani, Kaarli, Peeter-Pauli, Kopli, Pauluse, Aleksander
Nevski, Kaasani, Simeoni, Nikolai ja Issandamuutmise koguduse fondid.
Lk 108. “Tallinna asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide
dokumente säilitatakse Tallinna Linnaarhiivis.” Kuna see
väide on toodud Tallinna dokumentide leiduvuse kohta
Riigiarhiivis, tuleb lisada, et ka endise Harju maakonna (st osalt ka
praeguse Rapla maakonna ala) asutuste, ettevõtete ja
organisatsioonide arhivaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis.
Lk 109. Raamatute “Sortside saladused” autor on Mart Arold, mitte
Anold.
Lk 119. Majapidamisraamatute (ehk majaraamatute) kohta võib
lisada, et osasid Tallinna majapidamisraamatuid säilitatakse
Tallinna Linnaarhiivis.
Lk 120. Vt märkust lk 101 kohta (TLAs säilitatavate koguduste
fondide nimekiri).
Lk 122. Linnavalitsused loodi Eestis 1877. aastal, mitte 1917. aastal.
Lk 123. Tallinna Tehnikumis õppijad olid alates 1923. aastast
üliõpilased, mitte õpilased.
“Academicum universitatis...” peab olema “Album academicum
universitatis...”
Lk 132. Artikli “Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Viljandi osakond
1927-1944” autor on Jaak, mitte Jaan Pihlak.
Lk 136. Artikli “Eesti Ajalooarhiivi Teaduslik Raamatukogu” autor on
Tatjana Ðor, mitte Sos.
Fond 4918 on Törne, mitte Tõrne arhiiv.
Lk 137. Hingeloenduste nimekirjas on vahele jäänud Liivimaal
toimunud vaheloendus aastast 1826. “Hingeloend on hingekiri,
revisjonileht on hingeloenduse põhidokument”. Siin on segamini
aetud kaks terminite kasutamise varianti. Esimene variant on
(hinge)revisjon kui protsess ning revisjonileht kui selle tulemus,
teine variant on nimetada neid vastavalt hingeloenduseks ning
hingeloendiks.
Ümberkirjutuslehtede tutvustamisel on juttu kogudusest. Tegelikult
on tegu kogukonnaga. Kreis on muidugi eesti keeles maakond.
Fondil 1865 (Liivimaa revisjonilehtede kollektsioon) on viis, mitte
kolm nimistut.
Lostreiber on õigem tõlkida kui vabadik, mitte saunik.
Sauniku vaste on Badstüber.
Lk 138. On väidetud, et perekonnanumbri asemel tuleb mõista
perenumbrit. Tegelikult see Liivimaal nii pole, talu number ja pere
number olid perekonnanimede saamisest alates erinevad ning ühes
peres (talus) elas eri perekonnanumbritega isikuid.
Talud ei kanna erinevalt raamatus väidetust 1858. ja 1850. aasta
loendis sama numbrit, hilisemas loendis on olemas viide numbrile
eelmises loendis.
Lk 140. Väite, et Halinga mõisa 10. hingeloenduse andmeid
arhiivis ei leidu, on väär. Need asuvad fondis 1865, nimistu
5, säilik 176. Eelmine säilik sisaldab Halinga mõisa
1826. aasta vaheloenduse andmeid, mida oleks samuti saanud tabeli
koostamisel kasutada.
Lk 141. Allikaviide on vigane, Pärnumaa 10. hingeloenduse
materjalid leiame hoopis fondi 1865 nimistust nr 3, mitte nimistust 2.
Lk 143. Jõgeva vallavalitsuse fond on 3206, mitte 8201.
Teatmiku “Vallavalitsuste fondides asuvad isikumaterjalid” autor on
Margus Maiste, mitte Margus Must.
Lk 146. Peeter I oli sündinud 1672., mitte 1627. aastal.
Sõnadega kirjutatavad kuupäevad kirjutati meetrikates
siiski gooti kirjas, mitte ladina tähtedega. Küll aga
kirjutati ladina tähtedega veel emanimi ning vaderite nimed.
Lk 150. Miskipärast on sattunud meetrikate peatükki terve
lõik apostliku õigeusu koguduste personaalraamatutest,
mis peaks kuuluma pigem alapeatükki 12.2. Kuid peatükkide
nimesid ei maksagi eriti jälgida, sest personaalraamatute osa on
meetrikaraamatute peatüki all, uue kalendri kehtestamise (4.4.)
ning perekonnanimede alapeatükid (4.5.) on hoopis
perekonnaseisuaktide ja nende koostamise peatüki all jne.
Lk 169. Loeme, et “apostliku-õigeusu asjaajamises
personaalraamatuid ei peetud”. Kuigi neid ei nimetatud
personaalraamatuteks, leidub siiski apostliku õigeusu koguduste
asjaajamises sarnase ülesehituse ja andmestikuga raamatuid.
Nendest teeb autor juttu ka lk 150 (hingekirjaraamatud), ning mainib,
et need kehtestati 1918. aastal. Siiski võib koguduste fondides
leida selliseid raamatuid isegi 19. sajandi esimese poolest.
Lk 170. EAÕK Sinodi fond on 1655, mitte 1651.
Ka luteriusu koguduste meetrikaid peeti alates 1834. aastast kahes
eksemplaris, raamatus on juttu sellest vaid apostliku õigeusu
koguduste kohta.
Lk 175 on väidetud, et meetrikaid on Ajalooarhiivis 20. sajandi
alguse kohta harva, enamasti lõpevad nad 1891. aastaga.
Tegelikult jooksis piir mööda kubermangu piiri - Eestimaa
kubermangu meetrikad on Ajalooarhiivis 1891. aastani, Liivimaa omad
1907. aastani. Kuid juba 2000. aasta sügisest on Ajalooarhiivis
tegelikult kõik meetrikad kuni 1926. aastani, uurimiseks avati
neile juurdepääs 2003. aastal.
Lk 195. Eesti Ajalooarhiivi uurimissaali kasutamise eeskirjad on
vananenud. Uued leiab arhiivi kodulehelt (www.eha.ee).
Lk 197. Isikuandmete kaitse seadust on võrreldes avaldatuga
muudetud viiel korral. Kehtiv tekst: http://estlex.info/estlex/kehtivad/AktTekst.jsp?id=18735.
Lk 202. Soovitan mitte kasutada lühendeid AA Eesti Ajalooarhiivi
lühendina ning RA Riigiarhiivi lühendina. Üldkasutatavad
lühendid on vastavalt EAA ja ERA.
Fred Puss
fred@isik.ee
Autor on Eesti Isikuloo Keskuse
juhataja