Perekonnaajaloo foorum

Tere!
Mul on selline küsimus, et kas esimese EV ajal eksisteeris register kuhu kanti surnud inimesed?
Või kogu info on märgitud ainult kirikuraamatutes?
Teada on järgmised faktid: maetud on nad Narvas, nad olid õigeusklikud (Peterburi eksiil)
Üritan välja selgitada, kuhu on Narvas maetud (1922-)1928 aastal surnud laps Niina (Pjotr t.) Bjunina (Brünina) ning tema (1866-)1937 aastal surnud vanaisa Nikolai (Aleksandri p.) Panov

Tere ma olen kuulnud ja lugenud et need selle aasta jooksul lisatakse enamus surmad kuni aastani 1940.
aga kuna aasta alles algas siis täpsemat kuupäeva ma ei oska öelda.

piret. kirjutas:Tere!
Mul on selline küsimus, et kas esimese EV ajal eksisteeris register kuhu kanti surnud inimesed?
Või kogu info on märgitud ainult kirikuraamatutes?
Teada on järgmised faktid: maetud on nad Narvas, nad olid õigeusklikud (Peterburi eksiil)
Üritan välja selgitada, kuhu on Narvas maetud (1922-)1928 aastal surnud laps Niina (Pjotr t.) Bjunina (Brünina) ning tema (1866-)1937 aastal surnud vanaisa Nikolai (Aleksandri p.) Panov

Alates 1926. aastast hakkasid omavalitsused pidama perekonnakirju. Nendes dokumentides on märgitud perekonnapea ühes abikaasa ja lastega, aga ka perekonnapea ja tema elukaaslase vanemad ning nende sünniaeg ja -koht. Perekirju säilitatakse praegustes maavalitsustes.

Korduvtunnistuste väljastamise eest küsitakse riigilõivu 3,19 eurot, aga kui paberkandjal pole dokumenti tarvis, siis küllap edastatakse informatsioon elektronposti teel seejuures raha küsimata.

// parandus (10:16): korduv sünni-, surma-, abielu-, abielulahutuse tõendi eest küsitakse tõepoolest 3,19 eurot (~50 krooni), perekonnakirjade ärakirjade eest 1,59 eurot (~25 krooni). Elektronposti teel edastatud info eest minult veel raha pole sisse nõutud.