Perekonnaajaloo foorum

1817. a aastast oli Vana-Antsla mõisas aednik Joseph Kintana (Quintana), katoliiklane, hispaanlane, s. Barcelonas. Raskesti loetava kirje kohaselt sattus ta siia 1812. a. Tema naine Anna Maria s. Johanson, (tõenäoliselt abiellus lesena) oli luterlane. Nende ilmse poja Karl (Carl) Otto Kintana (Quintana) sünniajaks Carli abiellumise puhul oli märgitud 1816. ja sünnikohaks Laatre (Fölk). Urvastes on nad kõik mingil moel arvel saksa pihtkonna raamatutes. Ei ole suutnud leida Sangastest (Laatre oli siis selle all) Carli sündi ega mitte kusagilt Josephi ning Anna Maria abiellumist. Küsimus: kus võidi võõramaalastest katoliiklased kirikukirja panna? Oli neil oma kogudus? On selle kohta arhiiviandmeid? Anna Maria abielueelseks nimeks oli midagi poolapärast, tema surmakirjes Urvastes 1873. oli sünnikohaks Wenden kuid matmisel Võrus oli Dorpat, vanus 90.a. Kuid ei Võnnu ega Tartu saksa ning eesti luteri pihtkondade kirikukirjete abil ei saa Anna Maria jälile .
Tänulik Helgi
PS AIS andmeil oli Carl Quintana poolteist sajandit tagasi Võru linnas ametnik.

Kuna küsimus tundus olevat ebaharilik, siis tuge andvaid vastuseid ei tulnud. Vastan nüüd ise, et teema lõpetada. Mõningase töö järel selgus, et katoliiklasest migrant oli abiellunud kohaliku luterlannaga Tartu Jaani saksa pihtkonnast, ja nii on suguvõsa juured ning oksad tavalisel moel jälgitavad. Mõned kohaviited, nagu Fölk jm olid kirikuraamatustesse pandud ilmselt suuliste teadete ja valiva mälu alusel.
Helgi

Tartu katoliku koguduse meetrikad algavad 1836. Võibolla on nendest mingit abi. Need antakse sel aastal RTOst üle EAAsse.

Näiteks Paides sündinud luterlasest naise ja katoliiklikust mehe lapsed ristiti Tallinna katoliku koguduses. Aga ka õigeusu ja luteri kogudustes ristiti katoliiklike lapsi, kui oma kogudust (läheduses) polnud.