mis on kirjas nendes revisjonilehtedes

[imre palumets]

Tere
palun aidake selgitada mis on kirjas nendel revisjonilehtedel.
Saaga EAA.1865.3.177/15:17
Saaga EAA.1865.3.176/12:32
Saaga EAA.1865.3.178/15:43
Kas on võimalik, et Tingo talu omanik ja kaasnev seltskond on vahetunud.
Talu number on igaljuhul vahetunud.
Kas on põhjused kirjas?
1826 revisjonis on Peeter Jaani poeg wirth. ja järel on nr.9 - mis number see on?
Seda Jaani ei ole mul õnnestunud enam eelnevatest materjalidest leida.

ette tänades
imre

[passer urbanus]

just - 1811 revisjonist selgub, et seltskond vahetunud. vana peremees on sauna elama läinud (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1051,137,0" onclick="window.open(this.href);return false;)

Poeg Jaan surnud, Jaack sõjaväkke (Militz) võetud, Hindrik ja Otto 48. talus, kus Hindrich peremeheks nüüd: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1072,405,0" onclick="window.open(this.href);return false;

Talu numbrist ei saa midagi järeldada.

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1154,198,0" onclick="window.open(this.href);return false; - see 9 sääl viitab, et Peter on 9. talust tulnud - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1106,117,0" onclick="window.open(this.href);return false;

kuivõrd 1816 Helme revisjone saadaval ei ole, siis tõeste on Peteri jälgi tiba raske ajada - 1811 teda 9. talus ei ole, aga tasub õnne proovida kogu revisjon läbi sõeluda ja sobivas vanuses Jaani poeg Peterit otsida

[imre palumets]

aitüma

Huvitav kas vanal peremehel rohkem lähedasi sugulasi ei olnud, et talu võõrastele läks.
Ehk on see Peter sugulane - onupoeg või muu selline. Ma saan aru, et raske öelda, aga kuidas põhimõtteliselt käis pärandamine tollel ajal.
Või müüs ta talu ära.

imre

[passer urbanus]

pärisorjus oli toona selle asja nimi - mõisnik liigutas, kuhu ja kelleks tahtis - kui tahtis, kinkis või müüs ära ka ...

(tänapäeval nimetatakse seda asja kodulaenuks)

[Katsa]

Ajaloolisest taustast - vaadeldaval perioodil (1795, 1811) kuulusid talud ja maad mitte talupoegadele, vaid mõisnikele. Seepärast ei saanud juttugi olla talude pärimisest. Talud olid mõisnike pärandvara ja kuni pärisorjuse kaotamiseni oli ka talupojad ise pärandvara.

Alles 19. saj. alguse talurahvareformidega hakkas olukord tasapisi muutuma. Talupojad said õiguse omada vallasvara, neid ei võinud enam müüa maast lahus jne. Talude päriseksostmiseni läks veel oma 50-60 aastat - alles sealt alates saab rääkida taluomanikest ja talude pärimisest või müümisest.

[Uku.Velbri]

Kuna tegu on Liivimaaga, vaidleks pisut vastu. 1804-st aastast sai talupoeg valdusõiguse oma talule, asutati talurahvakohtud ja mõisnik võis talu ära võtta ainult kohtu otsusega.

[imre palumets]

Kas neid kohtu otuseid on kusagil näha ka

[imre palumets]

kes on siin personaalraamatus
Saaga EAA.1296.1.403:431
nr.1 Ott Paulowits
nr.2 Marri
nr.3 Margus
nr.4 Mihkel
ja mis on Otti kohta viimases lahtris kirjutatud?
Perekonnanime järgi peaks vist sugulased olema?

[Assar]

kes on siin personaalraamatus
Saaga EAA.1296.1.403:431
nr.1 Ott Paulowits
nr.2 Marri
nr.3 Margus
nr.4 Mihkel
ja mis on Otti kohta viimases lahtris kirjutatud?
Perekonnanime järgi peaks vist sugulased olema?

1. Aufzögling = kasvandik
Ülejäänute kohta kehtivad kordusmärgid, aga Margus ja Mihkel ei saa ju olla dessen Frau!!!
Võib olla tähendavad need siis Aufzöglingut ehk 2-4 on ka kasvandikud.

Ilmselt see teine variant, aga ega aru küll täpselt ei saa neist kordusmärkidest.

[imre palumets]

lugesin sellist artiklit
http://www.sakala.ajaleht.ee/250306/lau ... 017462.php" onclick="window.open(this.href);return false;
ja tekkis mõte, miks Tingo talu pere vahetus, et võibolla olid minu esivanemad nende 115 inimese hulgas kes koos uue mõisnikuga Taageperra tulid.
Vana peremees oli lastest ilma jäänud ja oli põhjus ta välja vahetada.
Kas on loogiline mõte ja kas tasuks edasi uurida.

[passer urbanus]

täiesti võimalik lugu ju

see artiklis viidat pere on siin: http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 1041,312,0" onclick="window.open(this.href);return false;

aga sulle sobivat Peter Jahni poega, sünd ca 1792, silma ei jäänud - võibolla polnud ka piisavalt tähelepanelik ...

[imre palumets]

Mis on Peteri ette kirjutatud
Saaga EAA.1296.2.6:217?1257,827,1145,110,0
teine sõna on vist knecht
aga esimene.
Üritan tõestada omale, et see Jaan
Saaga EAA.1296.2.7:25?66,1645,1108,138,0
on Peteri vend.
edaspidi kannavad sama perekonnanime Paulowits.

[passer urbanus]

das Küsters Knecht - köstri sulane

[imre palumets]

tere

üle pika aja
selline väike küsimus: kes on Sim
Saaga EAA.1296.1.405:602?80,244,146,69,0
algus on vist perepoeg
aga mis on edasi?

tänud

[Assar]

üle pika aja selline väike küsimus: kes on Sim
algus on vist perepoeg aga mis on edasi?

Wirts-Pflegesohn ehk peremehe kasupoeg

[imre palumets]

Imelik, ma ise mõtlesin, et see on kuidagi tema nekruti staatusega seotud, sest päris vanemad on olemas tal
Saaga EAA.1296.1.403:431?58,427,471,56,0
Simu isa suri kui poiss oli üle 30 ja ma ei saa aru kuidas ta veel vajaks kasuisa

tänades
Imre

[Assar]

Imelik, ma ise mõtlesin, et see on kuidagi tema nekruti staatusega seotud, sest päris vanemad on olemas tal
Saaga EAA.1296.1.403:431?58,427,471,56,0
Simu isa suri kui poiss oli üle 30 ja ma ei saa aru kuidas ta veel vajaks kasuisa

tänades
Imre

Ma ise arhiivis lugesin ühte toimikut oma sugulase kohta, kelle vanemad loovutasid lapse naaber külast ühele perele kasvatamiseks, kel endal lapsi ei olnud. Selle lapse kasuvanemad surid ennemgi kui õiged vanemad ...

Äkki midagi sarnast

[huumorimees]

Tere
Palun abi revisjoni lõpus oleva märkuse välja lugemisel.
Sooviks teada millele Jahn Paulowitz on oma kolm risti andnud?
Ilmselt seotud kuidagi, et ta on tulnud Taagepera mõisast
Saaga EAA.1865.3.179/1:22?220,419,1167,679,0

Siin on näha, et Sokka talus
Saaga EAA.1865.3.179/1:11

Ette tänades
Imre Palumets

[Katsa]

Jaan Paulovits on vallakohtu kaasistuja ja oma allkirjaga ehk kolme ristiga kinnitab ta revisjonilehtedel toodud andmete õigsust - et nii- ja naapalju meeshingi ja nii- ja naapalju naishingi ja kõik on üles kirjutatud seisuga 06.04.1834 ja kedagi pole välja jäetud.