Suurimad tänud info ja viidete eest. Uurin doc jms arhiivist asap.
Ise olen vahepeal S/S Borghildi kohta saanud järgmist infot:
Norra kohaliku piirkonna ajaleht “Tridens Krav” mainis “Borghildi” hukku 24. veebruaril 1940.
“Eesti laeva hukk Hustadvika lahel” (Tridens Krav, 24. veebruar 1940)
Tihe lumesadu põhjustas laeva sõidu karile. Kohalik praam “Richard With” päästis 16 liikmelise meeskonna, kes triivisid 2 päästepaadis. Peale meeskonna pealevõtmist sisenes 6 meeskonnaliiget laevalt “Richard With” “Borghildi” pardale ning toimetasid aluse Hestskjaer’e majakast edelasse turvalisse ankurdamispaika. Eesti laeva pardal oli kaubaks karbiid, mis oli mõeldud Inglismaa jaoks. “Richard With” suundus Kristiansundi sadamasse ning mõne aja pärast liiguti tagasi “Borghildi” juurde ning mõned meeskonnaliikmed sisenesid uuesti ankurdatud laeva pardale ning proovisid laeva käivitada. Masinaruumi tungis aga järjest rohkem vett ning “Borghild” hüljati koheselt. Hommikul kl 7.00 toimus tugev plahvatus ning alus vajus sügavasse vette.
-------------------------------------------------
Arvatavasti oli see kõige parem lahendus, sest karbiidi täis oleva laeva edasine transportimine oleks tõenäoliselt nõudnud inimelusid. “Richard With” jõudis tagasi Kristansundi sadamasse sama päeva hommikul kl 8.00, raporteeris plahvatusest, ning suundus edasi Trondheimi kaasas ka “Borghildi” meeskond.
Hestskjare majakavaht nägi “Borghildi” sõitu karile ning andis lähedal olevale praamile “Richard With” sellest märku, kes koheselt reageeris. Tõenöoliselt oli põrkumise kohaks veealune kalju Braken kus asub vee-all tänapäeval ka 1 vana ankur mis on tõenäoliselt pärit just “Borghildilt”. Meeskonnal oli päästepaatidesse minekuga kiire, sest lastiks olnud tünnides olev karbiid moodustab veega kokkupuutes atsetuleen gaasi ning plahvatab, mis ka hiljem juhtus. See kõik juhtus II MS ajal ja meeskond teadis, et reis on igaljuhul riskantne. Peale laevahukku oli kohalike elanike sõnul vesi “keenud” antud kohas veel mitu nädalat.
Kuna laeva oli Tallinnas asuv ettevõte “E. Kriisk ja co” kindlustanud siis vraki omanikuks jäi Saksamaal asunud kindlustusfirma “Germanischer Lloyds”, mis aga lakkas peale sõda töötamast. Omanikuks loeti Norra riik. 23. mail 1971 aastal leidisid vraki Norra hobisukeldujad Kristiansundi sukeldumisklubist Nils Aukan’i juhtimisel, kes on hetkel ka vraki omanikud. Laeva kell, millal polnud küll peal nime on hetkel nähtav kohalikus Nordmore Muuseumis. Vrakist leiti ka muid asju. Erinevad metallrahad: Vene 10 ja 25 kopikalised ning 1 suurem hõberaha vermiti hiljem lusikateks ja eheteks.
Vrakk asub 35-45m sügavusel kiilul ning on hobisukeldujatele atraktiivseks sihtkohaks.
Vaata pilte:
http://www.uwphoto.no/shopdisplayproduc ... t=Borghild" onclick="window.open(this.href);return false;
-----------------------------
„Suur Tõll” tõi Tallinna hukkunud „Neeme”, „Orioni”, „Borghildi” ja „Anu” meeskonnad. Jäälõhkujal „Suur Tõll” saabus pärast kuuepäevast reisi Stockholmi Tallinna teisel kevadpühal kell 5 pärastlõunal, tuues kaasa 160 reisijat, 1411 kotti posti ja „Tõlluga” kaasasõidul hukkunud auriku „Neeme” meeskonna. Reisijad olid suurelt osalt meremehed, nende hulgas hukkunud Eesti aurikute „Anu”, „Orion” ja „Borghildi” meeskonnad. Ka aurik „Linda” hukkumise tagajärjel surnud assistendi Georg Sommeri laip saabus Norrast metallkirstus „Suure Tõllu” pardal kodumaale.
Aurik „Neeme” alustas „Suure Tõllu” saatel 19. märtsil Stockholmist reisi Tallinna. 40 miili Rootsi rannast sattusid mõlemad laevad tugevasse jääpressi. Jää surus „Neemel” küljeplaadid sisse ja suurel reedel jooksis laev vett täis. „Suur Tõll” võttis „Neemelt” üle posti, reisijad, kirstu G. Sommeri laibaga ja jättis siis laeva lootuseta seisukorras vajuma. Söetagavara nappus ei lubanud „Suurt Tõllu” kauemaks vajuva laeva juurde jääda.
„Neemega” läks põhja 1100 tonni väärtuslikku kaupa, sellest suurem osa puuvill, millest oleks jätkunud meie tööstusele toorainet paariks kuuks. Saadetises oli veel toorkummi, traktoreid, masinaosi, heeringaid, riiet jne.
Aurik „Anu” hukkus plahvatuse tõttu 6. veebruaril Shotimaa ranniku lähedal ja aurik „Borghild” Norra rannikul, kus laev jooksis vastu veealust kaljut. Ajaleht Uus Eesti (märts, 1940)
----------------------------
Pilt Meremuuseumist Hr. Vello Mässi käest:
http://www.sveggvika.com/index.php?page=127" onclick="window.open(this.href);return false;
---------------------------
Kui kellegil leidub veel mingisuguseid viiteid, lisainfot, pilte, esivanemaid, nimesi vms siis oleks väga äitähhlik. Plaan teha doc film koos veealuste kaadritega.
Kui saan mingit lisainfot siis kriban siia kindlasti.