Perekonnaajaloo foorum

Möödunud sajandil, kui inimestel olid vist isikutunnistused ja kirjaoskus polnud ka laita, siis kuidas pandi kirja nimesid?
On välja pakkuda ühe pere lastel sünnimeetrikas kirja pandud nimed - 1896, 1898, 1900 Milpak, 1904 Milbak, 1908, 1912 Mühlbak, 1915 Mählbak al. Mühlbach. Võiks arvata, et kirillitsas kirjutatud nime võis mitut moodi ladina tähtedega üles märkida, aga ka aluseks olev kirillitsas nimi varieerus! (näiteid siin raske tuua)

Mõnede nimede moondamine on jäänud mulle ka arusaamatuks, näit. Freibach / Wreipak. Aga minu jaoks ainuke söödav ettevõtmine oleks minna nimedepanekuni, mis seal kirjas, peaks jääma põhinimeks, ülejäänud "mugandused" võib kuhugi märkuste alla sodida.
Samas tundub, et kui nimed pandi mõisas, mis võis hoopis teise kihelkonna alla kuuluda, siis võis kirikuraamatutes eksimisi üpriski lihtsalt ette juhtuda.

eks see sõltub kohast, kuidas asjad käisid, mul on Karulas kuni 1817-1835 raamatus (saagas pole seda) nimeks Haaw, hilisem juurdekirjutus ka Ab, 1826 revisjonis Aap, hilisemates Ab, samuti kirikuraamatutes kuni 1835 Haaw, hiljem Ab (kirjutaja muutub). Vene keeles muutub Aab'iks.
S.t. nimepaneku nime on kasutatud ainult nimepaneku revisjonis ja ei kuskil mujal.

Mingi varieeruvus sõltub kindlasti erinevatest kirjapanijatest: näiteks hingeloendite nimi Piilberg on personaalraamatutes Piilpärk. See berg=pärk tundub üldse Ida-Harjule omane olevat. Endale valmistas üsna pikka aega segadust perekonnanimede panemise raamatus oleva nime Fuhrman muutumine meetrikaraamatutes Voormanniks. Iseenesest ju üsna loogiline, aga mul võttis ikka üsna pikka aega taipamaks, et sama inimesega tegu.
Ega need Miilbakid (hingeloendi variant) Lagedilt pärit pole?

Mählbakid (ja hilisemad versioonid Mühlbach, jne), kelle hulgas on minu otseseid esivanemaid, on elanud Harju-Jaanis, Kehras. Olen ka kohanud seal nimevarianti Miilbak, Mielbak.