Perekonnaajaloo foorum

Milline oli laulatuse "protseduur", seos kihluse ja mahakuulutamisega?
Millised olid ajalised intervallid nende vahel, mis puhul võis laulatus ära jääda, mis asjaoludel võidi märkida laulatus erinevate kirikute meetrikas?

Protseduurireeglid olenesid kahtlemata konfessioonist. Luterlasid toimetasid ühtmoodi, õigeusklikud teistmoodi jne.

Kihlus oli/on sisuliselt vastastikkune lubadus abiellumiseks. Tavaliselt eelnesed sellele kosjaskäimine ja terve hulk mitmesuguseid traditsioonilisi toiminguid ja nüansse.

Luteri kirikus läks tulevane noorpaar pastori juurde, kes kihluse fikseeris, õigemini andsid kihlujad pastori ees oma abiellumislubaduse - alates 1834. a. peeti eraldi kihluste, mahakuulutamise ja laulatamise raamatut. Pastor võis teha kihlujatele omamoodi eksami - küsida katekismust või kontrollida lugemisoskust.

Kihlusele järgneval kolmel pühapäeval kuulutas pastor kihluse kantslist maha, s. t. andis kogudusele teada, et see mees ja too naine tahavad abiellu astuda. Tavaliselt viimasel mahakuulutamise pühapäeval sõlmiti abielu, s. t. pastor kuulutas peigmehe ja pruudi meheks ja naiseks.

Kuidas see protseduur täpselt käis, seda ma ausalt öelda üksipulgi kirjeldada ei oska - ei saa öelda, et ma just paljude kiriklike laulatuste juures viibinud oleksin. Aga vaadake Tootsi ja Teele laulatust "Suvest", saate aimu!

Kihluse esimene mahakuulutamine võis toimuda kohe esimesel pühapäeval pärast pastori juures käimist. Ja siis nädalaste vahedega järgmised. Vahel võis ka kauem minna.

Kui asjaosalised olid erinevate koguduste liikmed, siis kuulutati kihlus maha nii peigmehe kui ka pruudi koguduse ees, laulatati peaaegu alati pruudi koguduses. Siis võis kauem aega minna juba seepärast, et pastorid vahetasid omavahel infot nii kihlatute isikuandmete kui ka mahakuulutamiste kohta. Laulatati siiski ainult üks kord ühes koguduses, teise koguduse kihluste raamatusse tehti lihtsalt märge selle kohta.

Kihlus ei olnud siduv leping, selle võis üsna lihtalt tühistada - erinevalt abielust. Põhjuseks võis olla mingid ilmnenud asjaolud, mis takistasid abielu sõlmimist, ühe asjaosalise vääritu käitumine, pruut või peigmees võisid lihtsalt ümber mõelda, et üks ei tahagi teisegi abielluda jne. jne.

See kõik, mis ma nüüd siia kirja panin, põhineb isiklikel tähelepanekutel, võib-olla on veel miskit, mis jäi mainimata.

Lisaks veel ühe tähelepaneku 19.saj. lõpust 20.algusest. Maainimesed läksid linna paremat tööd ja elu otsima, said seal omavahel tuttavaks ja kihlusid. Mahakuulutamine toimus linnas, aga laulatuse ajaks mindi emma-kumma sünnikohta/kogudusse.

Suur tänu Katrinile põhjaliku selgituse eest ja ka Hellemai tõi selgust juurde. Lootsin sellise üldise küsimusega saada vastus oma erilisele probleemile, lähemale sain, aga mitte päris.
Niisiis konkreetsemalt:
Harju-Jaani abielumeetrikas leidsin esmalt kirje, et Ilja ja Amalie abielu on registreeritud 01.jaanuaril 1924 - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 83,825,309" onclick="window.open(this.href);return false;. Ilja elukohaks Tallinn, Amaliel Kehra. Samas on viide „pearegistri“ kirjele nr 11, mis leidus kihlatute, mahakuulutatute ja abiellunute nimekirjas - http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 3408,390,0" onclick="window.open(this.href);return false;.
Siin on aga viited Tallinna Jaani kogudusele, kus kihlatud, mahakuulutatud ja laulatatute raamatus ongi kirje 3.märtsist 1923 http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA. ... 1492,233,0" onclick="window.open(this.href);return false;. (Madli peaks olema ikka Amalie! Siit kerkib veel üks küsimus – mille alusel tehti sissekandeid, kas ainult suulise ütluse peale?) Elukohana on mõlemal märgitud Kehra. Laulatuse veerg on täitmata, samuti ei leidnud kannet abiellunute nimestikust.
Ehk siis õiges kronoloogilises järjekorras – noored avaldasid 3.märtsil 1923 Tallinnas Jaani kirikus soovi astuda abiellu. Kuulutamised pidid toimuma 4, 11 ja 18 märts. Laulatus oleks võinud järgneda kohe, aga millegi pärast seda ei toimunud. Laulatus toimus siiski, 1.jaanuaril 1924, aga Harju-Jaanis. Viited mahakuulutamisele Tallinnas Jaanis 11, 18 ja 25 märtsil.
Siit kerkisid küsimused – miks toimus selline ajaline ja toimumiskoha nihe? Kas mängis mingit rolli asjaolu, et Ilja oli õigeusku. Miks on esmalt Jaanis märgitud Ilja elukohaks Kehra, hiljem Harju-Jaanis et Tallinn. Tegelikult ei tohtinud Ilja kui Nanseni passi omanik elada Tallinnas. Ja 19.detsembril 1923 välja antud Nanseni passis ongi kirjutatud elukohaks Kehra.
Kas võib siin põhjuseks olla Aleksander, kes sündis 28.juulil 1923 ja kes on Harju-Jaani sündide registris kui abieluta. Selles Ilja passis on Aleksander kirjas kui Ilja poeg (märkusega „Oma täenduse järele“). Samas on Aleksandri surma kirje juures 3.jaanuarist 1924 märgitud ta kui Amalie poeg.

Probleem on vägagi huvitav. Tegelikku vastust küll ei tea, aga teeksin mõned meelevaldsed järeldused (eks vajadusel targemad ehk parandavad)
1. mingil põhjusel jõudis teatis mahakuulutamise kohta Tln Jaani kogudusest kohale alles 28.12.1923 - ilmselt ei olnud seda varem vaja välja nõuda Saaga EAA.1210.1.165:97?3513,1912,549,175,0
2. esimene laps sündis Kehras Amalie pojana Saaga EAA.1210.1.171:92?707,1244,1090,103,0 Saaga EAA.1210.1.163:253?287,1634,1772,337,0
3. järgmised lapsed juba Ilja lastena Saaga EAA.1210.1.171:65?442,1952,1213,300,0
Siit siis järeldused või õigemini edasised uurimisvõimalused
1. mis juhtus Nanseni passi seaduse vastu eksinutega (Ilja Tallinnas)
2. juhul kui järgnes nt arest, lükkuski laulatus edasi ja Amalie läks koju, kus sünnitas poja
3. kuna Aleksander oli passis Ilja poeg oma tõenduse järgi e. mitte juriidiliselt, siis surmakandesse läks Amalie poeg e. juriidiliselt