Perekonnaajaloo foorum

Tervist.

Kas keegi oskab välja pakkuda nime Lesdorf tähenduse või mõtte. Nimi anti Lesti talu peremeestele Vastemõisa vallas Viljandimaal.
Ma oleksin ettepanekute suhtes väga tänulik.

Nägemist.

Signe.Annilo kirjutas:Üks kordumatu perekonna nimi on kindlasti Annilo. See võeti nimede eestistamise käigus Viljandimaal. Selle nime kandjaid on 30 ringis.
Teine kordumatu perekonna nimi , mida minu suguvõsas palju esineb on Lesdorf. Ma olen vahel mõelnud , selle tähendusel saksa keeles ja pole midagi mõistlikku välja mõeldud.

Leesdorf saksa vikis annab 2 vastet: http://de.wikipedia.org/wiki/Leesdorf" onclick="window.open(this.href);return false;
Valides teise vaste (Schloss Leesdorf) jääb silma üks lause: Die frühere Wasserburg wurde mit Hugo von Leuisdorf im Jahr 1114 erstmalig erwähnt. – lossi on esmakordselt mainitud 1114. aastal koos Hugo von Leuisdorf'iga.

Kuna too Leesdorf on ilmselt tuletatud tollest Leuisdorfist, siis ehk on tal mingi tähendus (kusjuures juba tuhande aasta pikkune!).

Võib-olla tasuks kõik selles vallas pandud nimede tähendused välja uurida, neid süstematiseerida, ning ehk siis selgub mingi loogika?

// 00:31; ja võib-olla kui satute kunagi Austriasse Leesdorfi, siis tasuks sealt küsida, et miks niisugune nimi pandi või äkki püüda selgusele jõuda sealse maastiku ja looduse järgi.

// 00:32; äkki selgub Leesdorfi artiklist kirjanduse alajaotusest miskit: http://de.wikipedia.org/wiki/Schloss_Leesdorf#Literatur" onclick="window.open(this.href);return false;

// 00:38; äkki kirjutada mõnele asutusele, mis asub Austrias Leesdorfis (näiteks kohalikule kirikule)?

Arvan, et see perekonnanimi on sama vähe seotud Austriaga, kui näiteks Nurme talust pärit Nurbergid, Nõmme talust pärit Nõmmannid, Lassi talust pärit Lasmannid jne. Neid nimesid ei tõlgitagi ja nende tähendus seisneb selles, et viitavad talu nimele, kust perekond pärit on.

Eike Riis kirjutas:Arvan, et see perekonnanimi on sama vähe seotud Austriaga, kui näiteks Nurme talust pärit Nurbergid, Nõmme talust pärit Nõmmannid, Lassi talust pärit Lasmannid jne. Neid nimesid ei tõlgitagi ja nende tähendus seisneb selles, et viitavad talu nimele, kust perekond pärit on.

No nii karm see tõde ka ei ole

Mõtiskleda võib ju alati. Milleks seda keelata! Nimede päritolu, tähenduste jms. tegeleb lausa eraldi teadusaru (kes siis ka üritavad neid tõlkida) - onomastika nimelt. Ja ega ikka mingit üks-ühest seost perekonnanimel ja talunimel ka ei ole. Mina enda suguvõsas esinevaid nimesid meenutan, siis ei tule kohe meeldegi, et oleks kasvõi üks juhus, mil perekonna ja päritolutalu nimel oleks vähimgi väline sarnasus olnud (möönan, et selliseid juhtumeid on). Nii, et seda ei saa kohe kindlasti väita, et perekonnanimede tähendus seisneb selles, et viitavad talu nimele, kust perekond pärit on.

Mina pakuksin, et on ikka küll, ja veel üpriski veenev, seos talunimega. Lestiküla ehk Lesdorff. Lestidorff olekski ju pisut lohisev. Ma olen nagu aru saanud, et talumeestele tundus perenimede saamine suht' mõttetu ja kasutu - niikuiniiiii tunti üksteist kohanime järgi. Kuid kuna perenimed pidid saadud olema teatud kuupäeva möödudes, siis ei jäänud nimekirjade koostajail muud üle kui keerutada gloobust ja panna linnade või siis muude kohtada nimesid (Hamburg, Welber...), talunimede saksa variante (Hansberg, Soonberg...), või ehk siis midagi tögavat (Eitea näituseks).

Võtsin vaevuks ühe germaani filoloogiga asja arutada ja ta vastas mulle nõnda:

Tere!

Onomastikaga pole ma küll eriti tegelenud, aga usun, et oskan midagi teie ootamatule
küsimustele vastuseks ometi öelda.

[...]
2.

Mis puutub Lesdorfi, siis ei tea ma selle nime päritolu kohta midagi öelda. Kuid
Google'i otsingumootori järgi paistab seda esinevat ainult Eestis.

Too Austria paik ei tule algupärana, ma usun, kõne alla. Tundub mulle väga vähe
tõenäoline. Baltikumi saksakeelne elanikkond ei suhelnud eriti Austriaga, ja kui
siin saksa päritolu inimesi elas, siis nad olid enamasti pärit Saksamaa põhjaosast
(Vestfaali, Reinimaa, Preisimaa jne), 18. sajandil tuldi ka pisut Tüüringist ja
Saksimaalt. Aga Austria, ei, -- see jääb liiga kaugeks ja eksootiliseks paigaks. Too
Austrias asuv Leesburgi loss tuleb aga tema kunagise omaniku nimest, kelleks oli
keegi Hugo von Leuisdorf. Seda loen ma Vikipeediast. Lossi mainiti esimest korda
juba 1114. aastal. Aga Leuisdorfide aadlisugu suri välja juba 1378. aastal. Selle
nimega inimesi pole elanud juba kuussada aastat. Ja vaevalt Eesti Lesdorfid tolle
Hugo sugulased on. Ei usu. Loss ise läks juba veel varem hoopis teistele omanikele,
kellelegi Sigmund Kastnerile (1312), kes selle omakorda hiljem veel edasi müüs jne
jne. Nii et selle Austria aadlipere võib minu
meelest täiesti välistada -- fantaseerida on põnev, aga käesoleval juhul seisaks
see teooria väga-väga nõrkadel jalgadel.

Otsisin natuke ka baltisaksa biograafilistes leksikonides -- ei, Lesdorfi nimega
perekonda seal ei esine. Ka ei leidnud ma Baltikumi kohanimede leksikonist viidet
sellele, et mõni küla või muu paik Eesti ja Läti alal oleks saksa keeles sellist
nime kandnud.

Nii et see Lesdorf on lihtsalt puhas eesti nimi, ma arvan. Enne nimede eestistamist
olid ju väga paljudel eestlastel saksa nimed, võib-olla lausa pooltel. Mis ei tee
noid eestlasi veel sakslasteks. Nii nagu ei tee fakt, et suuremal osal Venemaal
elavatest soomeugrilastest on vene nimed, neist veel venelasi.

Mis Lesdorfi hääldusse puutub, siis mina hääldaksin seda [leesdorf]. Ma hääldaksin
"e" pikalt. Muidu ei ole sellel sõnal mingit tähendust.* Aga eks hääldus ole juba
selle omaniku enda asi. Tema teeb reeglid. Ja teised peavad neid austama.

Parimate tervitustega,

Vahur Aabrams

---

* P.S. Kui hääldada "e" lühikeselt, siis võiks teha muidugi järgmise
spekulatsiooni -- võiks oletada, et see sõna on kuidagi muganenud
eestipäraseks saksa tüvest "lösch" (nt sõnas "löschen", st
"kustutama"). Näiteks "Löschdorf" oleks mõeldav nimi. Kõlaks väga saksapäraselt
ja igatahes tähendusrikkamalt kui lühikese e-ga Lessdorf.
Sageli on eestlased saksa keelest sõnu laenates nad endapäraseks
teinud. Näiteks on perekonnanimi Mitt tegelikult ju Schmidt, või Neider
on tegelikult Schneider. Eestlastel on raske konsonandiühendit sõna
alguses välja hääldada (Strand'ist on saanud rand jne). Eestlastel on
raske hääldada sisihäälikuid Schnaps'ist on saanud naps jne). Ja mis
"ö-sse" puutub (Lösch - Less), siis baltisaksapärases saksa keele
häälduses hääldati ö sageli e-na, ä sageli i-na, e sageli ä-na (vrd
Vers (tähenduses luulerida), mis kõlas siin sageli Värs).

Aga see Löschdorf on lihtsalt minu kui germanisti fantaasia teemal
"kuidas seletada lühikese e-ga häälduva Lesdorfi saksa päritolu". Ärge
seda liiga tõsiselt võtke.

Eike Riis kirjutas:Arvan, et see perekonnanimi on sama vähe seotud Austriaga, kui näiteks Nurme talust pärit Nurbergid, Nõmme talust pärit Nõmmannid, Lassi talust pärit Lasmannid jne. Neid nimesid ei tõlgitagi ja nende tähendus seisneb selles, et viitavad talu nimele, kust perekond pärit on.

Aga kust talu omale nime sai?

Isegi, kui tal saksa keeles mingit tähendust pole, siis mingisugusest eestikeelsest sõnast ta tuletatud on, ja sellisel juhul on tal ka tähendus olemas. Iseasi muidugi, kas me seda üldse kunagi teada saame.

Teema autoril tasuks võib-olla ümberkaudsete külade-paikade kohta mingi kokkuvõte koostada, st milliseid kohanimesid seal kantud on ja kas neil on mingisugunegi seaduspärasus.

Kas talu sai nime oja järgi või vastupidi?

Uku.Velbri kirjutas:Mina pakuksin, et on ikka küll, ja veel üpriski veenev, seos talunimega. Lestiküla ehk Lesdorff. Lestidorff olekski ju pisut lohisev. ...

See seos on olemas, aga on juhuslik ja just täpselt seda ma väitsingi. Sina leidsid kohe seose oma suguvõsa peal, kus talunimi on suht sarnane perekonnanimega. Aga näiteks mina oma suguvõsade näitel seost ei leia, mitte ühegi puhul. Kõik perekonnanimed, mis pandi, sh. Järvekülg, on sootuks midagi muud kui talud, kus nad põlvnesid.
Seega:
Talunimi ja perekonnanimi ei oma üksühest seost omavahel. Mõnikord on need nimed sarnased teinekord jällegi mitte. (Veenev seos tähendaks ikkagi, et enamikel juhtudest kehtib või nii).
Mõned näited, millistes taludes on minu esivanemad elanud ja mis nime nad said

Käricko = Järvekülg
Sardepawle=Mädamürk
Suhrekodda= Rump
Veski= Liiv
Köra Oigo= Kesküla
jne. jne.
No, mis neid seob?

Mingit seost ei peagi teinekord olema ja kas seda maksab siis meeleheitlikult ka otsida.

Ja vähe sellest, et pole talunimedega sarnased olnud. Näiteks Käricko talust põlvnevad peale Järvekülgede ka Järvesonid ja veel mõned. Samas pandi ka nimi Kärik ja need vennad ei põlvne sugugi sellest talust vaid hoopis ühest teisest ja selliseid ebakõlasid leiab Viljandi kihelkonnas teisigi.

sõltub. ma ei saa öelda, et ükski mu nimesaajatest eellastest oleks talunime saanud. samas olen kohanud, et samas külas saavad mingi talunime tegelased, kes samanimelises talus ei ela ja mõnel puhul võin väita, et pole 1782'st elanud.

aga siin ühe mõisa põhjal täpsemalt: http://web.zone.ee/genealoogia/tammoja.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Perekonnaajaloo foorum

Saksa nime tõlge eesti keelde.

Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.

Re: Saksa nime tõlge eesti keelde.