Perekonnaajaloo foorum

Tallinna Krabbide jälgedes jõudsin lõpuks Juuru kihelkonda ilmselt kusagile Kaiu mõisa kanti.
Sealt on pärit Hellar Grabbi ellvanaisa (ehk siis pikemalt vanaisa vanaisa vanaisa ) Jakob Grabb (ka Krabb, Krabbi)
16. novembril 1757 laulatati Tallinna Pühavaimu kirikus kangur Jacob Grabb ( kelle esimene naine on maetud Juurus) ja surnud talupoja Johann Korjuse (Veelgi varem Tallinna eestlaste suguvõsa, keda vahel küll ka rootslasteks on peetud) tütar kalur Johann Daniesohni lesk (TLA, f 238, n 1, s 3. l 102-103).
Juba 18. aprillil 1731 ongi Juuru kirikus ristitud Kallaso (Kallasu, Kallase) talust (?), ilmselt Kaiu mõisa maadel) kangru Jakob Grabb´i (või Grabbe) ja tema naise Trino tütar Trino, sündinud 10. aprillil. (EAA, f 1211, n 2, s 1, l 54).

Selle Jakobi esimese naise Trino surma kohta aga Juuru koguduse kirikuraamatutest andmeid leida ei õnnestunud.
Ilmselt elas Tallinnas juba varem oletatav Jakobi vend Törwa või Tetva kõrtsmiku ja kangur Christoph Krabb´i ja tema naine Maria.(Ilmselt polnud see Terva (Türje) kõrts Järvamaal, vaid mingi kõrts Tallinnas või Tallinna lähiümbruses.) 6 jaan 1737 on Pühavaimu koguduses ristitud nende tütar Hedvig Helena ja märtsis 1738 poeg Adam Johann).

Oletatav kolmas vend Hans Heinrich Grabbi oli 1782. aastal (Kaiu mõisa vaba mees) 69. aastane. 1731. aastal on ta käinud Juurus leeris (Kallaso kangru Jakobi poeg Hans Hinrich).
Seega oli umbes 1810-1815 Juurus (või kusagil mujal) sündinud vendade Christophi, Jakobi ja Hans Heinrichi isa Jakob (Krabb, Grabb, Grabbi) isa Jakob samuti kangur.

Praegu ärritab mind selle loo puhul tundmatu küla või talunimi olgu siis terves Juuru kihelkonnas või Kaiu mõisas – Kallaso (Kallase, Kallasu) ? Võibolla on keegi midagi sellest kuulnud. Muidugi olen huvitatud ka andmetest Juuru (Kaiu) Krabide kohta eriti 18. sajandil.

Kalmerm kirjutas: Praegu ärritab mind selle loo puhul tundmatu küla või talunimi olgu siis terves Juuru kihelkonnas või Kaiu mõisas – Kallaso (Kallase, Kallasu) ? Võibolla on keegi midagi sellest kuulnud. Muidugi olen huvitatud ka andmetest Juuru (Kaiu) Krabide kohta eriti 18. sajandil.

Kalasoo on talu Kaiu mõisas, Lihu külas.
Sellest talust on juttu ka Helju Linderi raamatus "Kaiu talud ja saunad" lk. 118-120

Suur tänu väga huvitava ja kasuliku info eest.
Nüüd tekisid küll kohe ka uued küsimused ja küsitavused. Nimelt märgitakse Lihu küla Kaiu mõisa all juba 1241. aastal ja 1286 kuulus see Tallinna Mihkli nunnakloostrile.
Kui aga vaadata Eestimaa adrarevisjoni 1725-26, mis oleks igati sobiv aeg, siis pole Kaiu mõisa all ega ka mujal (Kuimetsa ?) Lihu külast jälgegi. Samuti pole ka Kalasoo talu, mis vähemalt 6 aastat hiljem oli olemas. Kas küla on revisjonist välja jäänud või muude külade või hajatalude all varjul ?
Juuri koguduse vanimas personaalraamatus on Lihu külale eraldatud kaks lehekülge (http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1211.1.26:52" onclick="window.open(this.href);return false;), kuid erinevalt kõigust teistest küladest on need tühjaks ja täitmata jäetud. Kas sellel külal või külaelanikel oli sellel ajal mingi eristaatus ja nad olid kusagil mujal kirjas ?

Sealt raamatust leiab siis Lihu küla kohta järgneva info:

Rahvasuu järgi tuli Rootsi ajal Lihulast mees, kelle nimi oli Jaan, rentis Kaiu mõisa ääremaal maatüki ning rajas kodu. Tema poja järgi hakati talu nimetama Jüri taluks. Jüri nooremad vennad ja õed olid vanema venna juures sulasteks ja tüdrukuteks seni, kuni nad talu sauna laiendades või maad juurde hankides ise peremeesteks said. Asutati küla põlistalud Jüri, Juhani, Mihkle ja Matsi. Vanarahvas räägib, et need neli peremeest olid vennad, arhiiviandmeil oli Mats Juhani poeg. Mats polnud siiski oma talu esmakasutaja. Seega on isegi võimalik, et ta kolis hiljem oma onu tallu. Pakumäe Jaan oli aga Lihu Jüri poeg, seda näitavad juba hingeloendid. Tema talu on asutatud hiljem.
[Kaiu talud ja saunad; lk 95]

Jüri on põline Lihu küla talu. Seniajani vaieldakse, kumb on vanem talu, kas Jüri või Mihkle. Kindlasti oli Jüri oma vendadest vanim ja seepärast peetakse Jüri talu Lihu küla põhjaks. Seda talu on nimetatud Liho, Pearna ja Jüri pereks. Millegipärast arvatakse, et kõik teised Lihu küla talud on just Jürilt hargnenud.
1726. a maarevisjoni kirjades on märgitud hajali talude hulgas Meh Jahn (Mäe Jaan), keda peetakse ka Lihula Jaaniks. Kaiu kooliõpetaja Jaan Aweri poeg laskis 1938. a Awerite suguvõsa uurida. Sellest tööst on üks eksemplar Tallinna Linnamuuseumis. Sealsete andmete järgi on Mäe Jaan sündinud 1656. ja tema naine Madle 1666. a. Lihu Jüri (1690) on nende poeg.
[Kaiu talud ja saunad; lk 100]

Aga võtke ühendust Helju Linderiga. Tema oskab vast rohkem Teie küsimustele vastata.
Telefoni leiab Telefoniraamatust

Kas oskate öelda midagi ka Elfriede Krabbi kohta, sündinud 1900 alguses Vahastus, neiupõlvenimi Kikerpuu