Uku.Velbri kirjutas:Assar, kas toimikus oli tempel "Wäljaantud Kodak. tunnistus No......." ja punktiiril käsitsi kribitud number. Ilma sellise tunnistuseta ei saanud vist Eestisse sisse.
Minu sugulaste toimikutel ilutseb "Moskva K.O.K.", millest järeldan, et need koostati Moskvas. Ilmselt saadeti need tunnistused avalduse esitamise asukohta ja nende alusel võis siis Eestisse tulla.
Jah Uku! Olen opteerimistoimikuid juba kümmekond läbi vaadanud vähemalt. Osadel on see märkus olnud ja osadel mitte. Sellest hoolimata olen näiteks mõnest teisest fondist saanud kätte sama isiku EW välispassi, kuigi see kriblatud märkus puudus. Järelikult ikkagi sai Eestisse ja kodakondsuse kätte, olgugi, et optandi toimikust, seda järeldada ei saanud.
Antud toimikus oli isiku avaldus eestisse sõiduks ja kodakondsuse saamiseks, venekeeles täidetud küsitlusleht ning erinevate ametkondade vahel liikunud paberid, selle isiku tausta uurimise asjus. Lõpuks avaldus, et kaitsepolitseil pole vastuseisu selle isiku Eestisse saabumise suhtes. Et keegi oleks midagi otsustanud, avalduse edasi-tagasi lükanud vms. rääkimata Nanseni passi või kodakondsusesse nimetamise kohta - seda lihtsalt pole.
Sel isikul oli pääs (võimalus) Eestisse, aga siiajõudmine pole üldsegi kindel.
Kalmerm kirjutas:1898. aastal elasid Moskvas baltisakslased Ernst Borck ja tema naine oli Alice, kelle neiupõlvenimi oli samuti Borck. 23. märtsil 1898 sündis neil poeg Alfred Bruno Eduard.
1917. aasta Moskva aadressraamatu andmeil elas terves Moskva linnas [vaevalt, et selles küll kogu Moskva (liht)rahvas kirjas on] vaid üks Bork – kapten Semjon Bork elukoht Petrovka 17. Max ja Anatoli Borcki kohta aga andmeid pole leidnud.
Jah! baltisakslased nad olid. Ernst (Alexander Hermann) Borck, on tegelikult Tallinnas 1866 sündinud. Tema põgenes koos perega 1918 Moskvast Eestisse ja töötas Tallinnas kaupmees Carl F. Hahlbäck´juures. Tema ja ta naise Alice (Hermine Wilhelmine)´ vanaisad olid vennad. Naine ise oli 1869 Ukrainas Harkivis sündinud. Alfred Bruno Eduard jäi 1944 Rumeenias kadunuks.
Anatoli Borck oli Alice vennapoeg. Ma oletan, miks tema aadressi seal raamatus polnud. Anatoli oli punaväelane (kui ma õigesti aru sain) ning ametilt noorem lennundusmehaanik ja joonestaja. Elukoht oli tal ühe lennukitöökoja juures, mille nime ma välja ei lugenud, kuid töökoja number oli 15.
Anatoli Borkil oli soovitajaks onu Bruno Felix Borck, kes veel ca 1911 elas Moskvas. Aastal 1921 aga elas Bruno Moskva oblastis Novogirejevo külas, Jekaterinski prospekt 456. Võimalik, et Moskva aadress oli Petrovski bulvaril.
Onu Bruno Felix Borck taotleb ka ise 1921 (aasta hiljem kui Anatoli) Eestisse tulekut, kuid tema taotlus lükatakse tagasi sama aasta märtsis. 1921 Bruno Felix ka sureb. Mis sai tema naisest ja neljast lapsest, ei oska öelda
Moskvas oleks pidanud elama ka Otto KArl Borck *1877 Pbg. Tema taotles Eestisse pääsu 1921 aastal. Kuigi temal oli kõige suurem seos Eestiga, lükati tema taotlus tagasi. Mees suri 1927 St. Peterburgis. Naine koos kahe tütrega põgenes Darmstadi.
See on ka eriti huvitav, et Bruno Felix ja Otto KArl olid Eestiga seotud, oskasid eesti keelt, neil olid siin konkreetsed sugulased ning nende taotlused lükati tagasi. Anatoli Bork aga omas Eestis sündinud vanaisa, tema kontaktisikud jäid üles leidmata (mina tean, et üks oli kolinud ja teine abielludes nime vahetanud), ise ta siin käinud polnud, keelt ei osanud. Aga palun väga, tule kui tahad. Kas võis rolli mängida see, et mees oli lennumehaanik ning meie kaitseväel võis olla mingi teatud huvi selle inimese suhtes.
Aga Semion Borki kohta ma ei tea kõige vähematki. Kas tema isanime vms. kusagil kirjas polnud? Anatoli Borki vanematel oli väidetavalt 12 last. mina tean nüüd neist vaid Anatolit. 1920 aastal oli ta vallaline ja pidas üleval ema ning kolme õde (Anatoli isa suri juba 1918). Teiste saatuse kohta andmed puuduvad. Võimalik, et tal oli Semioni nimeline vend või on neil mingi muu seos. Ka Semioni aadress on mulle tundmatu
