Rannu koguduse hingerevisjoni raamatus on pärast külade kaupa esitatud peresid eraldi loetelu, kus ülal küla nime asemel mingi sõna. Seega nagu mingi eriloend? Aga mille kohta?
nt sellel (ja jrg lehtedel)
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=25
mis tähendus eriloendil?
-
fred.puss
- Postitusi: 352
- Liitunud: Teisipäev 19. Juuli 2005, 18:09:07
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
- Status: Eemal
Sellel pildil on küll mõisa ja küla nimi olemas, ülal ääres on veel sõna "Communicanten" ehk armulaualised.
Muide, tegemist ei ole hingerevisjoniga. Nimistu järgi on tegu küll "hingeregistriga", mis on tõlgitud originaalpealkirjast, kuid mis on tegelikult veidi ebaõnnestunud, sest see on liiga sarnane hingeloendile e hingerevisjonile, mis on hoopis teine allikas. Mina soovitaks kasutada kõikide kirikuraamatute puhul, milles on loetletud üles koguduse liikmed perekondade kaupa koos lastega (nagu see raamat, millest ülal juttu), nimetust PERSONAALRAAMAT. Kui on kirjas vaid leeritatud koguduseliikmed (ka perekonniti, kuid alaealisi lapsi pole kirjas), siis võiks see olla "armulaualiste register" (mitte armulaualiste (kronoloogiline) nimekiri). Hingeregistri nime kasutamine kirikuraamatute puhul on eksitav. Tõsi, et personaalraamatud seadustati ja tehti kohustuslikuks alles 1832. a kirikuseadusega, kuid sellegipoolest võiks seda terminit kasutada ka varasemate sama ülesehituse ning otstarbega raamatute puhul.
Armulaualiste raamatute puhul soovitaks eristada
- armulaualiste registrit (perekonniti peetud)
- armulaualiste kronoloogilist nimekirja (kronoloogiliselt peetud).
Nimistutes on nad kõik kahjuks ühe nime all. Näiteks Kanepis on osad "armulaualiste nimekirjad" kronoloogiliselt, osad perekonniti (nagu personaalraamatud), nimistust ei tule see kuidagi välja.
Muide, tegemist ei ole hingerevisjoniga. Nimistu järgi on tegu küll "hingeregistriga", mis on tõlgitud originaalpealkirjast, kuid mis on tegelikult veidi ebaõnnestunud, sest see on liiga sarnane hingeloendile e hingerevisjonile, mis on hoopis teine allikas. Mina soovitaks kasutada kõikide kirikuraamatute puhul, milles on loetletud üles koguduse liikmed perekondade kaupa koos lastega (nagu see raamat, millest ülal juttu), nimetust PERSONAALRAAMAT. Kui on kirjas vaid leeritatud koguduseliikmed (ka perekonniti, kuid alaealisi lapsi pole kirjas), siis võiks see olla "armulaualiste register" (mitte armulaualiste (kronoloogiline) nimekiri). Hingeregistri nime kasutamine kirikuraamatute puhul on eksitav. Tõsi, et personaalraamatud seadustati ja tehti kohustuslikuks alles 1832. a kirikuseadusega, kuid sellegipoolest võiks seda terminit kasutada ka varasemate sama ülesehituse ning otstarbega raamatute puhul.
Armulaualiste raamatute puhul soovitaks eristada
- armulaualiste registrit (perekonniti peetud)
- armulaualiste kronoloogilist nimekirja (kronoloogiliselt peetud).
Nimistutes on nad kõik kahjuks ühe nime all. Näiteks Kanepis on osad "armulaualiste nimekirjad" kronoloogiliselt, osad perekonniti (nagu personaalraamatud), nimistust ei tule see kuidagi välja.
Fred Puss
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Juhataja
Eesti Isikuloo Keskus
http://www.isik.ee
Palun erasõnumeid mitte saata - saatke e-kiri fred@isik.ee
Tänan selle täpsustuse eest.
Samas püüan oma küsimust selgemini esitada.
Minu esimeses kirjas viidatud lehel on vasakpoolsel lehel Walguta all külanimi (Mõtsküla), kuid parempoolsel lehel samas kohas (s.o Walguta all) on sõna, mille tähendust ma ei tea, kuid teada tahaksin. Oma väga kesise saksa keelega pakuksin "hinwosung" vmt?
Varasematel lehtedel on külanimed mõlemal lehel, ka samas raamatus tagapool olevad Rannu ja Tamme nimistud on jaotunud nii, et alguses külade kaupa ja siis sellesama, minu jaoks tähenduseta, sõna all.
võrdluseks näiteks:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=26
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=98
Ja külanimega Tammenhof loend:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=94
Rita
Samas püüan oma küsimust selgemini esitada.
Minu esimeses kirjas viidatud lehel on vasakpoolsel lehel Walguta all külanimi (Mõtsküla), kuid parempoolsel lehel samas kohas (s.o Walguta all) on sõna, mille tähendust ma ei tea, kuid teada tahaksin. Oma väga kesise saksa keelega pakuksin "hinwosung" vmt?
Varasematel lehtedel on külanimed mõlemal lehel, ka samas raamatus tagapool olevad Rannu ja Tamme nimistud on jaotunud nii, et alguses külade kaupa ja siis sellesama, minu jaoks tähenduseta, sõna all.
võrdluseks näiteks:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=26
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=98
Ja külanimega Tammenhof loend:
http://www.eha.ee/saaga/fondid.php?path ... 97&curr=94
Rita
-
marvi meriniit
- Postitusi: 143
- Liitunud: Teisipäev 26. Juuli 2005, 15:54:07
- Status: Eemal