Varbuse mõis
Varbuse mõis
kas kellelgi on silma hakanud andmeid Varbuse mõisa kohta. Huvitab ajajärk 1860-....Kellele kuulus, jne.
On olemas Maalehe raamatu sarjast "Varbuse, Kanepi, Valgjärve" raamat. Raamatupoodides müügil, sellised sinised, piklikud, õhukesed raamatud.
Varbuse oli Väimela mõisa karjamõis, mille ostsid koos Väimelaga 1759.a. von Schulmanid. Edaspidi vahetusid omanikud üsna sageli. Viimane omanik enne riigistamist oli Samson von Himmelstjerna.
Väimela mõisa ajaloo kohta leidsin sellise katke Internitist, kasutatud on seal sllist raamatut -Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926 lk. 246 Tasuks raamatukogust seda raamatut otsida, kindlasti on seal ka Varbuse kohta rohkem räägitud.
"Väimela (saks. Wäimel) mõis, rahvasuus ka Väimera, asub kirikust 20,6 km:it lõunas ja Võru linnast 7 km, rdtj:st 9,8 km põhjas.
11. detsembril 1744 kinkis keisrinna Elisabeth osa endise Kirepi lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestu?ev-Rumin'ile, kes selle juba 1749. aastal edasi müüs Charlotte Amalie von Müller'ile ning ta kolmele tütrele. Jagamisel võttis ema omale 10 1/8 adramaad, vanem tütar sai Võru nimelise osa, keskmine tütar Joosu ja noorem tütar Tilsi nimelise osa. 1757. aastal müüs ema oma osa keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müller'ile, kes selle kahe aasta pärast müüs Suur- ja Väike-Väimela nime all ühes Varbuse karjamõisaga von Schulmann'idele. Oli hiljemini parun Rehbinder'i, von Richter'ite ja viimati 1870. aastast alates Löwen'ite käes, kellelt riigistati 1919. Ääremaad plaanistati ja jagati.
Varbuse oli Väimela mõisa karjamõis, mille ostsid koos Väimelaga 1759.a. von Schulmanid. Edaspidi vahetusid omanikud üsna sageli. Viimane omanik enne riigistamist oli Samson von Himmelstjerna.
Väimela mõisa ajaloo kohta leidsin sellise katke Internitist, kasutatud on seal sllist raamatut -Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926 lk. 246 Tasuks raamatukogust seda raamatut otsida, kindlasti on seal ka Varbuse kohta rohkem räägitud.
"Väimela (saks. Wäimel) mõis, rahvasuus ka Väimera, asub kirikust 20,6 km:it lõunas ja Võru linnast 7 km, rdtj:st 9,8 km põhjas.
11. detsembril 1744 kinkis keisrinna Elisabeth osa endise Kirepi lossi maa-alast oma kantslerile krahv Bestu?ev-Rumin'ile, kes selle juba 1749. aastal edasi müüs Charlotte Amalie von Müller'ile ning ta kolmele tütrele. Jagamisel võttis ema omale 10 1/8 adramaad, vanem tütar sai Võru nimelise osa, keskmine tütar Joosu ja noorem tütar Tilsi nimelise osa. 1757. aastal müüs ema oma osa keskmise tütre mehele Gotthard Johann von Müller'ile, kes selle kahe aasta pärast müüs Suur- ja Väike-Väimela nime all ühes Varbuse karjamõisaga von Schulmann'idele. Oli hiljemini parun Rehbinder'i, von Richter'ite ja viimati 1870. aastast alates Löwen'ite käes, kellelt riigistati 1919. Ääremaad plaanistati ja jagati.
-
Mardo Margumets
- Postitusi: 694
- Liitunud: Reede 26. August 2005, 00:01:08
- Asukoht: Rapla
- Kontakt:
- Status: Eemal
See raamat on internetis täitsa olemasrexu kirjutas: Väimela mõisa ajaloo kohta leidsin sellise katke Internitist, kasutatud on seal sllist raamatut -Kogumik "Võrumaa" Tartu 1926 lk. 246 Tasuks raamatukogust seda raamatut otsida, kindlasti on seal ka Varbuse kohta rohkem räägitud.
http://www.tarkvarastuudio.ee/grafo/index.php?ID=238