Perekonnaajaloo foorum

Kui talupoeg ostis ennast vabaks, jasai enne nimede üldist panekut perekonna nime, siis kas teda võiks leida hingeloenditest? Mõisnike näiteks tihti ei üles ei loetud.

Näitena ostsi talupoeg ennast avbaks umbes 1780ndatel ning sai nimeks Michelsohn. Peak olema kirjas Koeru kihelkonnas, kuid ei suuda sealt midagi leida. Kas on üldse lootust?

Tegelesin hiljuti nende vabade inimestega, päris vaevanõudev ja alguses lootusetuna tundunud ettevõtmine oli, aga vaeva väärt. 1805. a. kirjutati kõik Eestimaa kubermangu vabad ümber Tallinna. Kui tegemist oli nö. alamast soost inimestega, siis võiks neid otsida Tallinna linna vabade inimeste (Arbeiter Oklad või Leute des geringen Standes) nimekirjadest. Saagas on ka Tallinna Maksuvalitsuse dokumendid, seal lapates võib üht-teist vajalikku leida. Aga ka Tallinna linna hingeloendid tasub üle vaadata. Nõuab üksjagu pusimist, enne kui süsteemile pihta saab (või olen mina puupea ).

Muide, kui tegemist on nende Michelsohnidega, kelle kohta üks teine teema siin äsja oli, siis need ei ole minu meelest ennast vabaks ostnud talupojad - nad on justkui puhtatõulised sakslased kõigi kirikuraamatu kannete järgi otsustades?

Tegelikult püüandauurin kuulsa kindral Johann michelsohni põlvnemist. Ta olevat ostnud Väinjärve mõisa alla kuulunud vanemad vabaks ning andnud neile oma nime. See oli enne 1783 aastat. Vaevalt et neist aga selle läbi sakslasteks said.

Ja 1803. aastaks olid nad mõlemad suure tõenäosusega surnud. Eriti kui arvestada, et Johann sündis arvatavasti 1735-40.

Alo

Siis need inimesed sealt Ervitalt justkui ei sobiks. Isegi, kui talupoja päritolu inimene end vabaks ostis/vabaks osteti, ei saanud temast sakslast. Aga need on kindlalt sakslaste nimekirjad:
Siin Saaga EAA.1236.1.152:9?1367,16,176,71,0
siin Saaga EAA.1236.1.152:16?1401,18,204,70,0
ja siin Saaga EAA.1236.1.152:17?1387,22,191,75,0
on kirjas sõna Teutschen - ehk sakslased.

Jah seda küll, aga kindral immatrikuleeriti 1783 aastal aadlikuks. Igasuguseid imelikke asju on juhtunud. Äkki ikkagi sugualsed ka hiljem sakslaste all kirjas.

Alo

Mul oli juhus, kus eestlasest möldri poeg muutus pärast elukoha vahetamist sakslaseks.

Tõstan siia ka ühe enda ammuse teema, mis kah seotud minu sugulase mehele minekuga "ühele vabale härrale". Kahjuks on see mõistatus mul veel lahendamata
viewtopic.php?f=91&t=4498" onclick="window.open(this.href);return false;

Katsa kirjutas:Tegelesin hiljuti nende vabade inimestega, päris vaevanõudev ja alguses lootusetuna tundunud ettevõtmine oli, aga vaeva väärt. 1805. a. kirjutati kõik Eestimaa kubermangu vabad ümber Tallinna. Kui tegemist oli nö. alamast soost inimestega, siis võiks neid otsida Tallinna linna vabade inimeste (Arbeiter Oklad või Leute des geringen Standes) nimekirjadest. Saagas on ka Tallinna Maksuvalitsuse dokumendid, seal lapates võib üht-teist vajalikku leida. Aga ka Tallinna linna hingeloendid tasub üle vaadata. Nõuab üksjagu pusimist, enne kui süsteemile pihta saab (või olen mina puupea ).

Kas see 1805 ümberkirjutamine seletabki peale 1795 aasta hingeloendeid perekonnanimedega isikute kadumise Tallinna lähivaldadest? Mõned perekonnanaimega isikud on mul küll kadunud ka enne 1782 aasta hingeloendust, surnud nad nagu pole, aga mingit muud märki neist pole ka leidnud.

Minu jälitatud isikud kirjutati igatahes 1805. a. ümber Tallinna, sellise märkuse leidsin ühes 1811. a. hingeloendis. Tallinnast leidsin nad kõigepealt üles Maksuvalitsuse alt sellest säilikust TLA.168.1.409 - aga ma muidugi ei saa garanteerida, et kõik "kadunud hinged" just nimelt seal kirjas on. Minu omad olid sellised kõrtsmiku-seisusest vabad inimesed ja maksukohuslased.

Edasi olid nad päris hästi jälgitavad hingeloendites Tallinna all, kuigi nad tegelikult Tallinnas ilmselt ei elanud - oma kirikuasju ajasid nad hoopis Kose koguduses, mõni rändas laias kaares ringi kõikvõimalike Järva- ja Harjumaa koguduste vahet. Kirikuraamatute kannetes oli neil elukohaks märgitud igatahes mitte Tallinn, vaid ikka mingi küla või mõis vastavas kihelkonnas. Sellest Maksuvalitsuse ümberkirjutusraamatust oli näha, et ümber kirjutati igasugu rahvast Lääne-, Harju-, Viru- ja Järvamaalt - seega üle kogu Eestimaa kubermangu.