Perekonnaajaloo foorum

Olen lehitsenud korduvalt
1)revisjoniraamatut 1782.a Saaga EAA.1864.2.IV-4:280?2007,1429,327,99,0,
2)revisjoniraamatut 1795.a Saaga EAA.1864.2.V-42:410?819,842,85,46,0 + Saaga EAA.1864.2.V-42:410?1126,858,119,67,0 + Saaga EAA.1864.2.V-42:410?833,1295,70,47,0 + Saaga EAA.1864.2.V-42:410?1141,1301,91,62,0
3) personaalraamatut 1787-1798 Saaga EAA.1227.3.5:55?176,544,77,57,0
Mis mind aga nõutuks teeb, on fakt, et Kadrina kihelkonnas Imastu mõisapiirkonnas on 1) andmetel kirjas 210+228=438 inimest, 2) andmetel kirjas 232+279+3+5= 519 inimest ja 3) andmetel kirjas 809+ inimest. Millest selline vahe? Ok, osad lapsed sündisid ja surid personaalraamatu kirja panemise perioodil, seetõttu ka isikute arv suurem. Kuid kas tõesti oli surevus nii suur või on osad inimesed revisjonidesse kirja panemata? Lisaks muidugi teistest mõisatest pärit inimesed, kes olid abiellunud selle mõisa isikutega ning kantud nende hingekirja.
Küsimus tekkis mul seoses sellega, et osa isikuid, kes personaalraamatu andmetel elasid Imastu mõisapiirkonnas, hingerevisjonides otsekui ei kajastu. Tõenäoliselt tegemist küll sellega, et revisjonide ja personaalraamatute kirja panijad erinevad ning ka inimeste nimed ilmselt erinevalt kirja pandud. Kui ühes kirjas ühtmoodi, siis teises kohas teistmoodi inimese nimi või talu nimi, mis raskendab vastava isiku vaatlemist ühe ja teise dokumendi võrdluses. Nt. Ühes kirjas Kulbi inimeste ees ehk Kulbi+isanimi+eesnimi (Kulbi Ewardi Eward), siis teises pole ühtegi Kulbiga seonduvat (mina ei pannud vähemalt tähele), vaid osadel ainult isa ja eesnimi, mis kattuvad suurema tõenäosusega, kui talunimed+isanimi+ eesnimi (või on inimese isanimi muutunud talunimeks? nt Ewardi Eward).

Nagu mina olen aru saanud siis personaalraamatud on kirikute pärusmaa ning rev. lehed rohkem mõisate ja maksudega seoses, seega ei pruugi kiriku ja mõisa piirid kattuda,.

Tänan. Iga lisainfo või arvamus on teretulnud.
Kas kihelkonna piir peaks kiriku ja mõisa arvestuses klappima?

Ei saa ju võrrelda võrreldamatut. Hingerevisjonid kajastavad hetkeolukorda. Personaalraamatut kajastavad suhteliselt pika perioodi jooksul toimunut. Need on kaks vägagi erinevat ajalist mõõdet. Arvestades laste suurt suremust (sirvi natuke surmameetrikaid - silma järgi hinnates on tihtipeale julgelt üle poolte surnutest väikesed lapsed, kes ei ela oma 10-nda sünnipäevani, enamik sureb paaril esimesel eluaastal). Need lapsed on kirjas personaalraamatus, kuid nad ei lähe kirja hingeloenditesse, kui nad sünnivad-surevad revisjonide vahel.

Hingerevisjonidest võis mõni inimene välja jääda, kiriku personaalraamatusse said aja jooksul enam-vähem siiski kõik kirja, kuivõrd iga inimene pidi aeg-ajalt kirikuga suhtlema (sünnid, surmad, abielud, leerid, armulauad). Nii hingeloendi koostaja kui ka kiriku eesmärk oli kahtlemata kõik kirja saada, sest mõlemal institutsioonil (riik ja kirik) oli oma selge huvi - raha (katsu sa tänapäeval maksuametist mööda hiilida ). Lisaks muidugi muudele huvidele ja eesmärkidele. Seega ma ei pea tõenäoliseks, et esines massilisi mitteülestähendamist.

Et kahe hingeloendi-vahelisel perioodil toimus rahvastiku juurdekasv, on samuti täiesti normaalne. Kui ma õigesti mäletan, siis tol ajal oligi Eesti rahvastik üsna kenas kasvufaasis (Sinu poolt mainitud ajal ei toimunud suuri katastroofe a la nälg, katk või sõjad).

"Ei saa ju võrrelda võrreldamatut. Hingerevisjonid kajastavad hetkeolukorda. Personaalraamatut kajastavad suhteliselt pika perioodi jooksul toimunut. Need on kaks vägagi erinevat ajalist mõõdet. Arvestades laste suurt suremust (sirvi natuke surmameetrikaid - silma järgi hinnates on tihtipeale julgelt üle poolte surnutest väikesed lapsed, kes ei ela oma 10-nda sünnipäevani, enamik sureb paaril esimesel eluaastal). Need lapsed on kirjas personaalraamatus, kuid nad ei lähe kirja hingeloenditesse, kui nad sünnivad-surevad revisjonide vahel. "

Selle peale tulin isegi. Lihtsalt postitusse jäi see kirja panemata. Saan aru, et üks kirjeldab hetkeolukorda ja teine tervet perioodi.


Pigem ei soovinud ma võrrelda mitte kahte revisjoni omavahel, vaid kahe revisjoni andmeid personaalraamatu andmetega. Et kas selline vahe ca 300 inimest (sh last), 1795.a revisjoni ja personaalraamatu järgi, võib olla vahepeal juurde sündinud/ tulnud mujalt? Paljud neist muidugi surid, mistõttu ka hetkeolukoda käsitlevates hingeloendites väiksemad arvud.

Mind huvitas just see, et kas peale sündide, surmade ja mujalt juurde tulekute ning eri allikate andmete kirja panemise perioodi, veel miski võis sellist inimestehulga vahet põhjustada?

Aga vaadake järgmist revisjoni, mis puudutab ainult mehi.
Saaga EAA.1864.2.VI-54:46?1802,934,441,77,0

Selle järgi pandi eelmises revisjonis 1795 kirja 234 meest ja 1811. a. on meeste arvuks 256. Kuid kahe revisjoni vahelisel ajal on erinevatel põhjustel lahkunud (surnud, nekrutiks võetud, teise mõisa alla läinud/viidud) tervel 191 meest - päris kibe liikumine, kas pole? Ja lisaks liikusid ka ju naised - vaat et võib-olla teist niisama palju. Naisi ei võetud nekrutiks, muudel põhjustel aga lahkus neidki (surid, läksid mujale mehel jne.). Kuid kõik need lahkunud olid ju ilmselt kiriku hingekirjas ja kajastusid personaalraamatus (OK, mitte päris kõik, sest Teie viidatud personaalraamat hõlmab mõnevõrra varasemat perioodi).

Tänan, Katsa! Sellele revisjoni lõpule ei osanud tähelepanu pööratagi.
Kas nt Saaga EAA.1864.2.VI-54:44?1783,720,162,70,0 näitab, kus vastav isik elas eelmise revisjoni ehk 1795 ajal ja Saaga EAA.1864.2.VI-54:46?894,1435,145,69,0 kuhu läinud peale eelmise revisjoni kirja panemist?

Jah, niimoodi saab näpuga järge ajades liikumisi päris hästi jälgida.

Aitäh!

Kas on tõsi, et revisjonidesse ei pandud kirja vabasid talupoegi, kellel ei tulnud makse maksta?
Sellisel juhul on võimalik, et ka see erinevus kajastub personaalraamatute ja hingeloendite vahel.
Mina näiteks olen paaniliselt mööda hingeloendeid taga otsinud inimest, kes figureerib sünni- ja surmameetrikates korduvalt kui kohalik elanik, kuid mitte ükski tolle paikkonna hingeloend teda üles tähendanud pole.
Tegelikult püüan teda otsida seniajani, pole veel õnnestunud ühestki hingeloendist leida.
Kui keegi teab mõnda viidet anda, siis inimese nimeks on Ott Wellin. Ühest sissekandest selgub, et junkru poeg. Aga millise junkru - jääb selgusetuks.

Enamik vabasid pidi makse ikka maksma küll. Kui tegemist on Eestimaa kubermanguga, siis vabasid võiks otsida Tallinna hingerevisjonidest või Tallinna Maksuvalitsuse alt. Millalgi 19. saj. alguses kirjutati mõisate all olnud vabad Tallinna alla ümber. See on parajalt hull otsimine, aga kui huvi on piisavalt suur, siis jõudu Ei pruugi leida, aga proovida võib. Silmas tuleb pidada seda, et Tallinna all oli kaks eraldiseisvat kooslust - Tallinna all-linn ja Toompea. Maapiirkondade vabad võivad olla nii ühes kui ka teises nimekirjas.

Oh häda, avastasin, et 18. sajandi esimesest poolest polegi hingeloendeid. Tolle Ott Wellini kohta on aga ainsad jäljed 1735.a mil tal sündis poeg ja 1753, mil tal seesama poeg suri, aga sündis tütar. Muud ei tea temast midagi. Ja ei oska rohkem kuskilt otsida ka.