Perekonnaajaloo foorum

Saaga EAA.1276.2.3:135?1096,953,1069,125,0
Paluks abi Puritse Jaagul.........

ingrid oja kirjutas:Saaga EAA.1276.2.3:135?1096,953,1069,125,0
Paluks abi Puritse Jaagul.........

Paistab nõndamoodu - Puritse Jaak Knecht (sulane) Hinrich ja Madde on saanud tütre Madde. Tunnistajad on
Lottuse Juhani Junge (noor) Johan,
Puritse Jaagu pojanaine Anna,
Remsi Andrese sulase Jaagu naine Kert

Sünnikoht on Pollenhof ehk Polli mõis.

ingrid oja kirjutas:Saaga EAA.1276.2.3:135?1096,953,1069,125,0

See on huvitav link, sest selle sündinud lapse üheks vaderiks on minu esivanem Lotuse Juhan. Leidsin sellelt samalt leheküljelt veel ühe huvitava sissekande, milles minu esivanematega tegemist.

2.sissekanne samal lehel. 13.detsembril 1805 sündis Böklershoffis (Pöögles) Odra Peetri talupojal (bauer?) Märdil ja tema naisel Maretil tütar Mai. Vaderiteks Odra Märt, Erdo Juhani ........tütar Mai ja Odra Peetri ....... Tiina. Neid punktiirjoontel olevaid sõnu ma välja lugeda ei osanud, mistõttu oleksin tänulik abi eest!

Märt on Odra Peetri vend (Bruder), Mai on Erdo Johani minia (Schwiegertochter) ja Tiina on Odra Peetri vabadik või elanik (Einwohnerin).

Ma tõlgiks Lottusse Johan's Junge Johan - Lotuse Juhani sulane Juhan

Riina.Kallas kirjutas:Ma tõlgiks Lottusse Johan's Junge Johan - Lotuse Juhani sulane Juhan

Kas ma olen valesti aru saanud, et nooreks või poisiks kutsuti ikkagi alaealist talusulast. Knecht, aga viitakse juba vanemale inimesele?

Assar kirjutas:Kas ma olen valesti aru saanud, et nooreks või poisiks kutsuti ikkagi alaealist talusulast. Knecht, aga viitakse juba vanemale inimesele?

Vabandust, minu jaoks on sõna "noor" adjektiiv, st. ma ei teadnud sellekohast kasutust
Terv.Riina

Assar kirjutas:Kas ma olen valesti aru saanud, et nooreks või poisiks kutsuti ikkagi alaealist talusulast. Knecht, aga viitakse juba vanemale inimesele?

Kas alaealine tõesti sai olla vaderiks?

Paistab nõndamoodu - Puritse Jaak Knecht (sulane) Hinrich ja Madde on saanud tütre Madde.

Andke andeks rumal küsimus, aga kas lapse isaks on Puritse Jaak või Hinrich?

Katsa kirjutas:Märt on Odra Peetri vend (Bruder), Mai on Erdo Johani minia (Schwiegertochter) ja Tiina on Odra Peetri vabadik või elanik (Einwohnerin).

Siinkohal sama küsimus, et kas lapse isaks on Peeter või Märt? Ilmselt Peeter, sest Märt on vaderiks .

"Junge" puhul tsiteeriks autoriteete: viewtopic.php?t=3029&highlight=junge
Isad on Märt ja Hinrich; nad on Peetri ja Jaagu "abil", kes on ilmselt talude peremehed, kirja pandud.

pupsik kirjutas:

Assar kirjutas:Kas ma olen valesti aru saanud, et nooreks või poisiks kutsuti ikkagi alaealist talusulast. Knecht, aga viitakse juba vanemale inimesele?

Kas alaealine tõesti sai olla vaderiks?

Paistab nõndamoodu - Puritse Jaak Knecht (sulane) Hinrich ja Madde on saanud tütre Madde.

Andke andeks rumal küsimus, aga kas lapse isaks on Puritse Jaak või Hinrich?

Ei noh Puritse Jaagu sulane Hinrich on ju Konkreetne Hinrich kelle peremees on Puritse talu peremees Jaak. Kui tagurpidi lugeda.

Esimesele probleemile vastaks nõnda, et tänapäeval võib abielluda vanemate loal vist 14...15 aastane laps. Omal ajal võis veelgi nooremalt. Ilmselt see polnud piiratud ka. Aga lihtsalt tänapäeva arusaam täisealisest on lihtsalt midagi muud kui tollal inimest "meheks" pidama hakati. Eks uuri välja kui vana see Junge oli, mina ei paneks siin midagi imeks.

Jälgi teksti kui JUNGE algaks väikse tähega oleks tegemist omadussõnaga. See oleks äärmiselt imelik antud kontekstis.
Kas oleks normaalne kui meetrika vaderite kohta oleks kirjas:
noor Mart, ilus Lena, hea Gustav, vastik Juhan jne.

Antud sõna on suuretähega ning see tähendab, et tegemist on nimisõnaga. Näiteks hingerevisione sirvides, tuleb seda sõna ikka väga sageli ette

Assar kirjutas:Jälgi teksti kui JUNGE algaks väikse tähega oleks tegemist omadussõnaga. See oleks äärmiselt imelik antud kontekstis.
Kas oleks normaalne kui meetrika vaderite kohta oleks kirjas:
noor Mart, ilus Lena, hea Gustav, vastik Juhan jne.

Antud sõna on suuretähega ning see tähendab, et tegemist on nimisõnaga. Näiteks hingerevisione sirvides, tuleb seda sõna ikka väga sageli ette

Just-just! Teksti ma jälgingi ning imestan, et Te nimisõna omadussõnaks tõlgite. Noor on ju omadussõna ning sulane seevastu nimisõna.
Terv.Riina

Riina.Kallas kirjutas: Just-just! Teksti ma jälgingi ning imestan, et Te nimisõna omadussõnaks tõlgite. Noor on ju omadussõna ning sulane seevastu nimisõna.
Terv.Riina

Ma sain aru, et minust jäi pigem vastupidine mulje, et omadussõna nimisõnaks...? Kuid seda ma ju väitsingi, et ilmselt ikkagi viidatud tekstis oli tegemist nimisõnaga. Tänapäeval on sõna noor ka näiteks sõjaväes auaste, kui ma ei eksi. Eks selles kontekstis tuleks teda pidada "sulase õpipoisiks" vms. Karjas hakati ilmselt üsna noorelt käima, aga selge see, et päris rasketest füüsilistest töödest neid Noori siiski säästeti, eeldatavasti rakendati siis neid sulasei (Knecht). Kui ma õigel teel olen olnud.

Fred Puss annab seletuse, et Junge=vallaline sulane.

Minu meelest sobib saksakeelse sõna Junge eestikeelseks vasteks väga hästi sõna "poiss". See tähistab mõlemas keeles vallalist nooremapoolset (talu)teenijat. Vaderiks võis olla ja võib tänapäevalgi olla minu teada leeris käinud inimene. Leeris käidi kuskil vanuses 17-18 või aastat-paar siia-sinna. Seega võis poiss olla väga hästi vaderiks.

See on tõesti loogiline. Aitäh kõigile vastajatele/abistajatele!