natuke nalja

[Eilish]

Booooo: Saaga EAA.1996.1.55:2?847,290,460,153,0
Pastakas sai vist tühjaks

[ants60]

Meie kandis on sellised talunimed nagu Oina Munni Soone Kõva Lamba Saba Liigutaja Tulitse Nuudi Kupataja

Nimedest , mu ema kooliiõe nimi oli Liisa Pull ja ühe tuttava mehe kooliõde oli Mari Munn Talud veel Pilli ja Pasuna ja Sõralt Sabale oli 25 versta

[Eilish]

Selle nimega annaks naabrilapsi hirmutada küll: Saaga EAA.1864.2.IX-164:85?685,928,209,56,0

Pean siiski õigluse huvides märkima, et tegelikult olid need muidugi Koolmeistrid, mitte Kollmeistrid. Miks aga siin kirjutaja seda sellisel kujul on esitanud, pole teada.

[Eilish]

Selle talu rahvas ilmselt pole mõisnikule väga meeltmööda olnud kui talunimesid kirja pandi: Saaga EAA.3147.1.136:257?157,675,163,36,0

[Eilish]

Ka vanal ajal juhtus üsna tänapäevased lugusid: tütarlaps sai lapse, isaks "üks Türgi mees": Saaga EAA.3172.2.2:64?1647,1584,509,121,0

[Kalmerm]

Mõrtsuka küla nime puhul tuleb ilmselt silmas pidada küla vanust ja sõnade tähenduse muutumist aja jooksul. Vanema ajal ei olnud mõrtsukas päris mõrtsukas vaid mõrtsukateks kutsuti talupoegade ratsaüksust või üldse sõja ajal värvatud talupoegade üksusi üldse. Kuna sellised salgad käitusid sageli väga vägivaldselt saigi sõna mõrtsukas hiljem oma praeguse tähenduse. Keeleuurijad vaidlevad küll selle üle, kas sõna on eesti keelde tulnud vene keelest, kuhu see on jõudnud tatarlastelt (murza – tatari ülik) või laenatud baltisaksa murdest (Mordzug, Morderzug).

[siimniil]

Mu laps käib ühes klassis sellise poisiga, kes kannab nime Rait Ool.

Suhteliset kõik korras poiss.. Ool Rait - All Right

[Eilish]

Huvitav, kas selle Joobnu talu lähedale tekkis hiljem Joodiku bussipeatus :Saaga EAA.1267.1.286:171?970,861,301,455,0

[Eilish]

Vitsalõikaja: Saaga EAA.1267.1.41:243?1201,1545,177,47,0

[madis.michelson]

Eilish kirjutas: Huvitav, kas selle Joobnu talu lähedale tekkis hiljem Joodiku bussipeatus :Saaga EAA.1267.1.286:171?970,861,301,455,0
Sellest Põlvamaa talust jääb Joodiku bussipeatus Lääne-Virus veidi kaugele, http://www.parandiaasta.ee/kultuuriparand/kohanimed" onclick="window.open(this.href);return false;, http://et.wikipedia.org/wiki/Joodiku" onclick="window.open(this.href);return false;
aga vähemalt üks suguvõsa Eestis (telef.raamatu järgi valdavalt sealsamas Põlvamaal) on olnud pea 200 aastat või rohkemgi ...
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 7,79,256,0" onclick="window.open(this.href);return false;

[elve1105]

Saaremaal, Kaarma vallas oli selline lustakas talukoht nagu Ümberpuu.Hiljem sai ilmselt talupoeg ka selle nime ( ei teagi enam täpselt). Samuti samas kandis sai üks pere nimeks Eitea ( kelle järglased siiani Saaremaal kuskil elavad).

möödunudl suvel sündis meie linnakeses üks tütarlaps, kes sai nimeks Mai Tea... nii ongi...

[Eilish]

Siin üks Jahn Lontrus: Saaga EAA.1865.3.259/7:24?210,985,229,68,0
Huvitav, millega tema või ta esivanemad selle nime ära teenisid?

[Eilish]

Veidrikud: Saaga EAA.1232.1.232:100?163,246,101,68,0

[Eilish]

Tõeline lumpen: Saaga EAA.3114.1.41:40?125,224,182,119,0

[Eilish]

Siin kohe kaks üsna tavatut perekonnanime - Koer ja Lusikas: Saaga EAA.1865.2.165/1:30?166,1096,746,462,0

Koerale lisaks ka KUTZIK: Saaga EAA.1865.3.178/5:7?340,1255,168,67,0

[Eilish]

Siin hingeloendis oleks nagu Elistvere loomaaeda sattunud - järjest kenasti nimetatud Põder, Kits, Ilves, Rääbis, Tuvi, Susi, Unt, Kikas: Saaga EAA.1865.2.92/18:12?251,1017,169,622,0

[Eilish]

Teretulemast Väikesesse Ameerikasse - seda Pärnumaa hingeloendit on päris lõbus lapata, seal kenasti olemas talunimed Orleans, Montevideo, Carolina, Fernambuko, Massachusets, Valparaiso, Caledonia, Missouri, Connecticut, Mississippi, Delaware, Riogrande, Jersey, Granada, Maracaibo, Monticello, Illinois, Foundland, Albion, Vermont, Kentucky, Veragua, Carolina, Alabama, Surinam, Costarika, Maryland, Mackenzie, Arkansas, California, Michigan, Labrador, Valparaiso, Rionegro...

Viide algusele: Saaga EAA.1865.3.233/3:16?349,854,277,97,0

See on väga tavatu ajal, mil suur osa maarahvast polnud Ameerikast kuulnudki. 1816. a. hingeloendis selliseid nimesid veel ei esine, 1850. a. on need aga kenasti olemas. Tegemist siis Surju mõisaga Pärnumaal.

Lai internet annab sellele siiski ka selgituse: Pärnumaa Uus Maailm oli mõisnik Johann Erich Stael von Holsteini (1777-1845) projekt. 19. sajandi esimesel kolmandikul rajas ta oma mõisa maadele jõeäärsete maade kuivendamisega hulgaliselt uut põllumaad ja kutsus lasterikkaid taluperesid sinna elama. Stael von Holsteini koloonia kasvas sama kiiresti kui ookeani tagune. Ilmselt just seepärast said talud ka Ameerikapärased kohanimed. (Viide: https://www.facebook.com/ajalooarhiiv/p ... 30/?type=1" onclick="window.open(this.href);return false;)

[Eilish]

Lappasin siin ühte peret otsides mitmeid nimepanemisraamatuid ning seal on mitmeid põnevaid ja naljakaid nimesid ning mõningaid neist jagan siin ka. Võib-olla on mõned juba siin esitatud ka, aga ehk pole hullu. Igatahes näib, et kohati on nimepanijatel tublisti fantaasiat ja huumorimeelt olnud.

Üks "BLONDE" perekond: Saaga EAA.1865.3.197/1:53?339,726,127,54,0
Ja nende naabrid, "ÜMARIKUD": Saaga EAA.1865.3.197/1:53?311,942,162,72,0

Üks perekond KIRP: Saaga EAA.1865.3.197/2:3?151,686,109,65,0

Perekond PUDER: Saaga EAA.1865.3.221/1:9?369,1181,144,67,0

LOLL, mis Loll: Saaga EAA.1864.2.VIII-118:233?417,328,303,85,0

Härra SURM: Saaga EAA.1864.2.VIII-118:233?417,328,303,85,0 Kusjuures Eestis tollal üllatavalt populaarne perekonnanimi.

Härra Johann ENGLISMANN: Saaga EAA.1864.2.VIII-120:93?653,1535,405,57,0 Näib täitsa eestlane olevat

Kuigi ORJUS lõppes formaalselt, kandis üks pere seda ikka edasi: Saaga EAA.1865.3.283/13:131?286,439,103,60,0

Üks perekond "ULGUS": Saaga EAA.1865.2.34/2:36?471,540,92,76,0

Kes ometi võtab omale perekonnanimeks ROTT?: Saaga EAA.1865.3.210/3:15?403,973,99,81,0

Üldiselt pidada eestlased virgad olema, aga ilmselt leidus ka LAISKU: Saaga EAA.1865.3.210/3:36?344,1353,98,69,0

JAMA (no ilmselt küll hilisem Jaama, aga ikkagi): Saaga EAA.1865.3.210/3:36?336,1467,118,75,0

See pere leidis vist, et nimevõtmine on paras RISK: Saaga EAA.1865.3.210/3:96?432,552,92,61,0

Väga armas - TIBU perekonnanimeks: Saaga EAA.1865.3.219/4:28?450,420,120,64,0

Siit saab nii KOHVIT (sic!), SEEPi kui TUBAKAT Saaga EAA.1865.3.219/4:28?394,1380,239,285,0

Ka omapärane nimi - TOIMETA: Saaga EAA.1865.3.219/4:42?473,1847,157,80,0

Kuningas perenimena on üsna tavaline, aga SULTAN... Saaga EAA.1865.3.219/4:53?473,1726,114,63,0

Nimed PUNDAR, PUSKAR ja KÜLM: Saaga EAA.1865.3.219/4:63?367,1064,213,281,0 Puskar ka kusjuures üllatavalt tavaline nimi tol ajal. Ega keegi ei juhtu selle tausta teadma, vaevalt et eestlased omale kodus aetud hundijalavee järgi nime panid.

SAIANUKK perekonnanimeks ?!?: Saaga EAA.1865.3.219/4:67?440,550,147,71,0

Eks see Eesti rahva elu oli üks RIST: Saaga EAA.1865.3.171/11:48?370,1280,102,83,0 ja VILETSUS: Saaga EAA.1865.3.219/4:67?456,991,144,91,0
Kui viletsust veel vähe polnud, võeti MURE ka lisaks: Saaga EAA.1865.3.171/11:37?388,424,82,60,0

Huvitav, kas see talupoeg sai enne nimevõtmist peksa, et endale SINIKAS nimeks võttis: Saaga EAA.1865.3.219/4:71?422,1260,200,84,0

Väga lihtne nimetada oma mõisa talupoeg lihtsalt tööliseks - ARBEITER: Saaga EAA.1865.3.178/5:10?418,1610,126,73,0

WORST: Saaga EAA.1865.3.178/7:6?389,748,118,78,0

METSMEES ?!?: Saaga EAA.1865.3.178/1:5?319,494,229,74,0

Viisaka inimesena jätan kordamata selle nime, aga tollal tal kindlasti seda tähendust ei olnud, sest esineb ta ju mitme talunimena ka: Saaga EAA.1865.3.178/8:20?371,1653,179,83,0

See pidi üks hapu mees olema, kes endale SITRON nimeks sai: Saaga EAA.1865.3.171/11:13?288,1375,195,59,0

Väga eestipäraste nimedega JUUDID: Saaga EAA.1865.3.171/11:18?369,868,109,78,0

Siin kohe terve rida toredaid nimesid - SAPAS (Saabas), RIUKA, MASIN, PUNN, KÕVA: Saaga EAA.1865.3.171/11:32?265,900,263,875,0

Limonaadist see pere vaevalt mõtles, kui endale LIMPS perekonnanimeks võttis: Saaga EAA.1865.3.171/11:44?386,348,123,64,0

TUUST: Saaga EAA.1865.3.171/11:47?377,1524,97,67,0

PÕHK: Saaga EAA.1865.3.171/11:48?372,454,101,76,0

Nimi ORG on ilmselt tõesti liiga tavaline - palju põnevam on hoopis MÄELOHK: Saaga EAA.1865.3.197/2:49?360,1769,141,53,0

JUUST: Saaga EAA.1865.3.171/9:23?448,467,112,65,0
Sinna juurde võiks öelda, et Vastemõisa kandis levinud KÄSEBIER (ehk maakeeli "juustuõlu") on ka ikka väga omamoodi leiutis.

TÖLL (ei ole Saaremaalt): Saaga EAA.1865.3.171/9:36?461,928,89,62,0

Täitsa tore nimi - LIPLAP (kasutuses ka tänapäeval): Saaga EAA.1865.3.171/13:30?371,1297,111,70,0

Ei amet anna häbeneda, aga SIBI ma ikka vist perekonnanimeks ikka ei võtaks: Saaga EAA.1865.3.171/13:35?406,1176,98,66,0

PORGANT: Saaga EAA.1275.1.145:39?1381,429,156,83,0

Kui öeldakse: "Tont seda teab!", siis see mees teab: Saaga EAA.1286.1.114:10?1818,1604,104,58,0

[Eilish]

Oskab ehk keegi selgitada nimede KALJASPOOLIK ja KALJAPULK etümoloogilist päritolu?

[Katsa]

Ma kahtlustan, et nii nagu see Surju Ameerikamaa, ei ole ka sugugi kõikide eesti perekonnanimede autoriteks eestlased ise, vaid saksmannide nimeandmiskomisjonide liikmed. Või kuidas parajasti see protseduur ühes või teises mõisas käis. Teine asi muidugi see ka, et kogu see perekonnanimede värk oli eestlaste jaoks väga võõras ja harjumatu ning seepärast oli arvatavasti ka üsna savi, mis sõna parajasti kirja pandi. Igapäevaselt nimetati üksteist ikka vanamoodi talunimi+eesnimi edasi. Kahju, et asjaosaliste mälestusi sellest ajast enam eriti säilinud ei ole.

[Eilish]

Need Ameerika-nimed andiski ilmselt mõisnik Johann Erich Stael von Holstein, kes selle uusasula sinna maade kuivendamisega rajas. Sealt hingeloendist on kenasti näha, et esimene ots on vanade traditsiooniliste nimedega ja siis tuleb järjest paarkümmend Ameerika nime. Nii et antud juhul oli see ilmselt ikka selle ühe inimese otsus, mitte talupoegade endi - nemad ilmselt polnud nendest paikadest kuulnudki. Veel 20. sajandi algul oli inimesi, kes uskusid lausa, et maakera on lapik, nii et Ameerika olemasolust võis neil vaid ähmane aimdus olla. Kuigi oli muidugi ka teadlikumaid talupoegi. Muidugi see, et mõisnikud armastavad niiöelda maailmanimesid, polegi nii haruldane. Olen oma neiupõlvenime Paris kohta kuulnud seda, et üks mõisnik pani oma talupoegadele perekonnanimesid nagu Paris ja London. Esialgu kinnitust ma sellele leidnud ei ole ja konkreetselt minu esivanemate kohta pole see ka kehtiv, aga Parise-nimelisi peresid oli Eestis mitmeid.
Kusjuures need Ameerika nimed on isegi peaaegu tänapäevani kestnud, kuigi ilmselt rahva seas mugandunud - näiteks Carolina talust on saanud Karuliina.

[Eilish]

Ahaa, see Euroopa linnu armastav mõisnik oli Vahakõnnus.
Seal järgmised nimed:
Londonn (London): Saaga EAA.1864.2.VIII-93:212?604,792,258,101,0
Hamburg: Saaga EAA.1864.2.VIII-93:213?556,1453,205,79,0
Rostok (Rostock): Saaga EAA.1864.2.VIII-93:216?559,659,184,77,0
Lübeck: Saaga EAA.1864.2.VIII-93:216?552,1132,174,100,0
Bristol: Saaga EAA.1864.2.VIII-93:219?518,483,218,85,0
Portsmuth (Portsmouth): Saaga EAA.1864.2.VIII-93:220?551,1425,274,81,0
Liewerpohl (Liverpool): Saaga EAA.1864.2.VIII-93:221?600,695,263,89,0

Hannibal (pole küll linn, aga ilmselt ka mõisniku kapriis): Saaga EAA.1864.2.VIII-93:223?551,1399,245,84,0

Parise-nime sealt siiski ei leia, aga Euroopa linnadest täitsa kena ülevaade ja siin on selge, et talupojad ise vaevalt neid nimesid nõudmas käisid. Nimepanija oli väga tõenäoliselt Järvakandi mõisnik Karl Otto Frommhold von Taube. Temalt said talupojad endale liignimedeks ka näiteks Haapsalu, Võru, Riia, Valga...

[ants60]

Meil Tarvastu vallas on olemas Munni talu. Praegu on nimi muudetud ja kannab nime Piiskari. Ka on meil talu nimeks Puskari. Taludel on huvitavad nimed.Sellega kaaneb ka lugu. Ühe meghe käest küsiti kohtus, et millistes taludes on ta teenija olnud. Vastus. Oina Munni Soone Kõva Lamba Saba liigutaja Tulitse Nuudi Kupataja. Veel on talud Pilli ja Pasuna. Setumaal oli vanasti Sandiväsitaja küla , sest see oli nii pikk , et kui sant ühest otsast teise jõudis , siis oli ta väsinud. Veel on olemas meil Nevski prospekt ja oli omal ja ka Port Arturi nimeline küün. Nii toredad ja naljakd on need nimed. Oli Ammelossi talu , sest seal oli elanud lapsi imetav amm.

[Eilish]

Ega ei tahaks just naisena sellist nime kanda - Anu Kiilaspää (Anno Kilaspä) Saaga EAA.1286.1.79:18?1714,447,301,57,0
Siin aga üks väga magus tüdruk - Anu (Anno) Suhkur: Saaga EAA.1286.1.80:23?575,1310,271,75,0

[Eilish]

Siin on selgelt öeldud, et tegu meesterahvaga: Saaga EAA.1286.2.6:199?226,131,314,57,0

[Eilish]

Küüslauk Henn: Saaga EAA.1275.2.3:243?1624,1522,184,57,0
Tegemist muidugi Küüslaugu taluga, aga nimi on ju tore.

[Eilish]

Khm, see on hiljem kirjas kui PERSIKIVI, aga siin selgelt midagi muud: Saaga EAA.1256.1.596:278?402,648,218,57,0

[ants60]

Ma n , et omal ajal oli Paide rajoonis tähtis parteitegelane , kelle nimi oli Erich Elevant , Kõpu kandis oli kolhoosi esimees või agronoom , kelle perekonnanimeks oli Papagoi ja veel oli Paide rajoonis traktorist , kelle nimeks oli Napoleon Punapart

[passer urbanus]

materjalide pildistajatel ka vahest vimkad sees:
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4942.4.6:1" onclick="window.open(this.href);return false;
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=ERA.4942.4.6:2" onclick="window.open(this.href);return false;

[MartV]

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,600,223,0" onclick="window.open(this.href);return false;
Kentuki poisid Herm Peru ja Märt Sternfeldt andsid siin punanahkadele kibedasti valu!!
Vaata ka teisi talunumesid eelnevatelt ja järgnevatelt lehekülgedelt.

Mart