Perekonnaajaloo foorum

... mis on kirjas siin? Enam-vähem ainus, mis ma aru saan, et ta on Kaarli tütar.
Saaga EAA.1215.2.10:11?1445,1051,849,55,0

Võib-olla on abiks, et - pärast pikemat tuhnimist jõudsin järeldusele, et seesama pruut kajastub suure tõenäosusega 1795. a. hingeloendis selle pere 2-aastase tütrena (viimasena kirjas):
Saaga EAA.1864.2.V-24:197?84,759,1159,563,0

ja et 1811. a. hingeloendis on sama pere meeste kohta järgmised kirjed:
Saaga EAA.1864.2.VI-41:199?1270,678,873,192,0

Muide, kust ma neid edasi otsima peaksin, kui nad on vabade inimestena kuhugi nö. "maha kantud"?

Katsa kirjutas:... mis on kirjas siin? Enam-vähem ainus, mis ma aru saan, et ta on Kaarli tütar.

Mina loeks välja nii "An Kišew ... reio pri Karle Tr. (seia/saia? Küchenmagd".

Ehk Saia köögitüdruk tundub olema ja Karle tütar, aga vahepealne jutt küll saksakeeles ei tundu olevat. Äkki Kišew = Kes see ehk mingi murdekeel pri võiks olla vaba. Karl Freie Leute revisioni andmetel ka oli.
An kes vaba Karle tütar on ja kusagil Saial köögitüdruk. aga võib olla panen puusse.

Katsa kirjutas:Võib-olla on abiks, et - pärast pikemat tuhnimist jõudsin järeldusele, et seesama pruut kajastub suure tõenäosusega 1795. a. hingeloendis selle pere 2-aastase tütrena (viimasena kirjas):
ja et 1811. a. hingeloendis on sama pere meeste kohta järgmised kirjed:
...
Muide, kust ma neid edasi otsima peaksin, kui nad on vabade inimestena kuhugi nö. "maha kantud"?

no jah võimalik, et see tema on. Kuid kui see Karl ja Hindrik vabad olid, siis pidi neil ka perekonnanimi ju olema. Huvitav, et revisionides seda polnud. Revisionides peaks neid siis otsimagi vabade inimeste alt või siis mõisainimeste alt. Praegu nagu kõik.

Aitäh! Too Ann on erinevate allikate andmeil sündinud Uue-Harmi mõisas kuskil 1792. aasta paiku ja on Kaarli tütar, mistõttu ma selle pereni jõudsingi - see on ainus sobiv Ann nimetet mõisa all.

Ühes hilisemas personaalraamatus on ta täiesti kindlalt siin (tema teine abielu):
Saaga EAA.1215.1.110:49?86,990,656,44,0

Tema surmakanne on siin:
Saaga EAA.1215.1.22:318?173,1535,1394,67,0

Ja lõpuks leidsin arvatavasti ka sünnikande:
Saaga EAA.1215.2.8:117?69,540,1238,116,0

Ma ei oska öelda, miks neil perekonnanime pole märgitud. Aga kuna tegemist on minu otsese esivanemaga, siis loomulikult huvitab mind kõik, mis selle pere kohta välja lugeda on võimalik.

1782. a. hingeloendis on nad siin:
Saaga EAA.1864.2.IV-1:482?191,916,544,680,0

Paraku on vist üsna lootusetu teada saada, kust nad 1776. a. Uue-Harmi mõisa alla tulid?

Katsa kirjutas:Aitäh! Too Ann on erinevate allikate andmeil sündinud Uue-Harmi mõisas kuskil 1792. aasta paiku ja on Kaarli tütar, mistõttu ma selle pereni jõudsingi - see on ainus sobiv Ann nimetet mõisa all.

Ühes hilisemas personaalraamatus on ta täiesti kindlalt siin (tema teine abielu):
Saaga EAA.1215.1.110:49?86,990,656,44,0

Tema surmakanne on siin:
Saaga EAA.1215.1.22:318?173,1535,1394,67,0

Ja lõpuks leidsin arvatavasti ka sünnikande:
Saaga EAA.1215.2.8:117?69,540,1238,116,0

Ma ei oska öelda, miks neil perekonnanime pole märgitud. Aga kuna tegemist on minu otsese esivanemaga, siis loomulikult huvitab mind kõik, mis selle pere kohta välja lugeda on võimalik.

Võib olla ma vaatasin liiga pealiskaudselt, aga millestki ma ei saa nüüd aru.

Siin on nüüd kaks Anni, kes on Karle tütred ja läheb kergesti segamini.
Sind huvitab vist see 1791 sündinu? Aga need hingerevisionid, mille eelmine kord saatsid, nende puhul ma väga kindel küll pole, et see enam-vähem sama Ann, kes seal lapsena figureerib ilmtingimata seesama on, aga kas revisione edasi vaadates pole leidnud mingit kannet selle kohta, et see Ann oleks abiellunud. Vaatasin, et viimane revision oli sul 1811, mille siia saatsid.

Hmm, kuidas kaks? Teine Ann on muidugi ka - 1795. a. revisjonis märgitud 2-aastase Anni ema (ilmselt), aga seda seal kirjas pole, et ta ka Kaarli tütar oleks. Tema kohta pole ma veel õieti jõudnudki midagi uurida - aga teen seda kindlasti

See 2-aastane Ann abiellub 1812 Prosa Hindreku poja Peetriga, abielukande panin oma esimesse postitusse ja see oligi koht, kus kirjas võrdlemisi arusaamatu tekst, mille väljalugemisel abi palusin. Vaatasin seda praegu veel - seal on üks tähekombinatsioon "ktso", mis ehk võiks tähendada "kõrtsu"? 1782. a. hingeloendis on kirjas, et Anni vanaisa oli kõrtsmik ja vaba mees. Vaba mees oli seega siis ka tema poeg Kaarel (Karl), Anni isa? Ja ka tema võis ju olla kõrtsmik - kuigi päris kindlalt selle kohta ma veel midagi leidnud pole.

Ann ja Peeter abielus 1816. a. hingeloendis:
Saaga EAA.1864.2.VII-83:7?317,541,1926,145,0

Et Ann on Kaarli tütar, sain teada siit - 1826. a. hingeloendist:
Saaga EAA.1864.2.VII-168:362?328,1066,1987,201,0

1828. a. sureb Peeter ära ja Ann abiellub Karel Tenderiga (seda ma tean päris kindlalt) - see abielu kajastub juba ka personaalraamatus, sealt sain teada Anni sünnikoha - Uue-Harmi.

Lihtsalt nii palju asju erinevates allikates viitavad sellele, et tegemist on õige Anniga seal 1795. a. hingeloendis. Isa nimi Kaarel; sünniaeg ca 1792. a.; sünnikoht - Uue-Harmi; Kaarel on "pri" - vaba; seos kõrtsuga.

Katsa kirjutas:Hmm, kuidas kaks? Teine Ann on muidugi ka - 1795. a. revisjonis märgitud 2-aastase Anni ema (ilmselt), aga seda seal kirjas pole, et ta ka Kaarli tütar oleks. Tema kohta pole ma veel õieti jõudnudki midagi uurida - aga teen seda kindlasti

Seda Anni ema ma silmas pidasingi. Tolle anni *ca 1751 isa nime tõesti ei märganud. Visandasin skeemi nende piltide põhjal paberile ja tundub tõesti, et nagu klapiks. Ann on sul siis kaks korda abielus olnud. Aga kui su esimese kirja juurde tagasi tulle, siis mis mõttes nad maha kantud olid?

Katsa kirjutas: 1782. a. hingeloendis on kirjas, et Anni vanaisa oli kõrtsmik ja vaba mees. Vaba mees oli seega siis ka tema poeg Kaarel (Karl), Anni isa? Ja ka tema võis ju olla kõrtsmik - kuigi päris kindlalt selle kohta ma veel midagi leidnud pole.

1811 aasta revisionis oli ju ka kirjas, et vabad inimesed olid nii Carl* ca 1750 kui ta poeg Hindrich * ca 1770. Kõrtsmiku ameti päritavuse kohta nagu palju ei märganud. Eks see tuleb ka kunagi välja. Nii, et mulle tundub küll, et oled õiget rada käinud.

Aijah, nüüd mul vist koitis, millist teist Anni Kaarli tütart Sa mõtlesid - on tõesti veel üks Ann, kes personaalraamatus näib olevat Kaarli (Tender) tütar, kuid tegelikult ei ole - tema on Stft. (Stieftochter seega) ja Hinr. Petre t. (ehk siis Anni tütar 1. abielust Peetriga).

Anni sünnikandes on Kaarel märgitud Soo kõrtsu Kaarliks - nii et tundub tõesti, et tegemist oli kõrtsmike dünastiaga

Ma mõtlesin seda märkust 1811. a. hingeloendis Karli ja tema poja kohta - wurden 1805 abgeschrieben - mis see sisuliselt siis tähendab, s. t. kus nende edasist käekäiku saaks jälgida? Ilmselt on nad kuskil vabade inimeste nimekirjas, aga kust seda leida võiks? Mul lihtsalt pole siiani ette tulnud sarnast juhtumit, seepärast olen hetkel pisut nõutu.

Ma nüüd pean arvuti tagant lahkuma selleks korraks, ega sa ise seetõttu kontrollida, aga kas mõisa või revisioni lõpus pole kirja pandud lahkujaid, saabunuid, tagasipöördunuid jms.

... jooksen!

Ei leia mitte

Minu kokkupuude vabade inimestega on näidanud, et revisjonides on nad tavaliselt kas mõisarahva järel või antud mõisa nimekirja lõpus. Läänemaal olid ka seppade tsunfti kuuluvad mehed küll kiriku hingekirjas ühes kohas, kuid revisjonides kuulusid Haapsalu tsunftide juurde.
Nii, et soovitan uurida vabade inimeste nimekirju, neid küll iga revisjoni juures ei ole ja kui on, siis on sealt uurimine suht aega võttev! Paljudel juhtudel hõlmavad näiteks tervet Harjumaad, Eestimaa kubermangu jne. Mina otsiks edasi Tallinna alt.
Kadri

PS.1826 on selline kirje http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2056,190,0
Äkki annab niidi edasiseks!

Selle esimese postituse viites http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,934,110,0
olnud väljend Kisev jäi mulle silma pers.raamatus perekonnanimena http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,348,66,0

Saia on Ravila kõrvalmõis.
Kui sellest nüüd enam mingit abi on.
Terv. Kadri

Suur tänu teile abi eest! See 1826. a. hingeloendi leid oli päris kosutav - järelikult on Hindrek siis Tallinna linna mõne okladi all, nagu ma aru saan. Huvitav, kas oleks mingi tolku teadmisest, et selle vabastuskirja on andnud tema vanaisale Hindrikule lesk Landesrathin v. Üxküll, sündinud v. Essen? Otsides nimetatud proua abikaasale kuulunud mõisate alt - äkki näkkab? Kose meetrikatest kedagi sobivat igatahes silma ei hakanud...

Mis sellesse perekonnanimesse puutub, siis sarnasus kirjapildis on tõepoolest olemas, kuid ma ei oska neid personaalraamatu inimesi kuidagi seostada hetkel minu Hindriku ja Kaarliga. Ise ma jõudsin nädalavahetusel Kose meetrikaid lapates järelduseni, et tegu võib olla Kiisa kõrtsuga Paunküla mõisa alal (Kisa ktso reie... nagu seal abielukandes kirjas ehk?). Tõenäoliselt asus see tollase (ja ka praeguse) Tallinn-Tartu maantee ääres. Paistab, et Kaarel tuli millalgi Uue-Harmist ära Paunkülla - tema isa Hindrek sureb Uue-Harmis, kuid oletatav (ma pole päris raudnael kindel veel) Kaarli surmakanne näitab tema elukohaks Paunküla.

Kohtasin Kose meetrikates korduvalt väljendit "X kortso reie ..." - mis tegelane see "reie" (nimetavas käändes "reis"?) olla võiks, seda ei oska aimata. Mis teha, kui esivanemate keel ununenud on...

Mis perekonnanime need surmakanded Kaarlile ja Hindrekule annavad?
Kadri

Ei annagi perekonnanime. Kaarli isa Hinriku surmakanne peaks olema see:
Saaga EAA.1215.2.8:246?1474,516,1035,62,0

Samal lehel esimene kanne peaks käima Hinriku naise ja ühtlasi Kaarli ema Ello kohta. Uue-Harmi mõisa Soo kõrtsi paralleelnimi oli Soosaare kõrts - mõlemad on meetrikates pruukimisel.

Kaarli surmakande usun olevat siin:
Saaga EAA.1215.2.10:93?106,233,958,55,0

Kuid seda pean veel kontrollima - esiteks on vanusega reipalt mööda pandud (mis pole küll mingi kõva argument, nagunii tean vaid Kaarli umbkaudset sünniaega hingeloendite järgi - 1750 paiku). Teiseks sureb mõne aasta pärast Kaarli lesk Mai:
Saaga EAA.1215.2.10:112?1181,1170,1091,59,0

Kuid Kaarli naise nimi oli Ann. Millal Ann suri ja kas Kaarel abiellus uuesti - see on mul jäänud kuidagi kahesilmavahele seni. Kui need üles leian, saan olla üsna kindel, et tegemist "minu Kaarliga".

Mis perenimesse puutub, siis mingi niit on nimi Karlsohn. Nimelt Kaarli tütre ühe lapse ristsetel on üheks vaderiks keegi Maddis Karlsohn. Kes too Madis on, ei tea seni. Aga tekitab mõtte, et äkki oli Kaarlil sellenimeline poeg, kes sündis pärast 1975. a. revisjoni. Rohkem andmeid ma sellest Madisest pole veel leidnud.

Pakun Sulle peotäie Carlsohne http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.1864.2.VIII-9:43
ja järgmised kaks lehte ka veel. Sina jagad saksa keelt paremini, vaata kas loed sealt miskit vajalikku välja!
Kadri

Siin on Tallinna 1834 a.revisjoni register http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... III-200:13
seal on neid Carlsohne kohe palju, näitab õnneks mille alt neid otsida. Nii on Sul nüüd tükk tööd ees!

Tähh! Pusin nende kallal natuke!

siin on üks Carl Carlsohn, aga see pole vist see keda Sa otsid, aga siis on vähemalt teada http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... VIII-15:90
eelmisel lehel on tema poja pere kah
Siin veel see lesk Ann Carlsohn sealt registrist http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... VIII-15:30
Kadri

Olen nüüd veidi ajanud selle sõna reie- jälgi. Kuigi tulemus ajab veidi segadusse. Praktiliselt ainus, mis vanematest sõnastikest silma jäi, on sõnast rehe tuletatud reie, ehk siis reheline on reieline. Rei ehk rehi omastavas käändes reie, rehepapp on reiepapp. kuid väljendit reio minul tabada ei õnnestunud. Kas see Sind kuidagi ka edasi aitab, ei oska öelda, aga ärgitab ehk edasi mõtlema Sind ja teisi foorumlasi!
Ka murdesõnastikest ei hakanud silma!
Terv. Kadri Viljandist

Kõrtsi rehi võib olla täiesti sobiv tõlgendus! Kõrtsikohal võis vabalt olla oma rehi, mida võidi kasutada ka elamiseks. Igal juhul suur aitäh kaasa mõtlemast!