Perekonnaajaloo foorum

Kas keegi oskaks öelda, kas vaderiks võis olla piiramatule arvule lastele või oli selleks siiski mingi limiit ka? Vaatan, et üks minu kauge esivanem on olnud vaderiks mitmel aastal järjest ja ikka päris mitmele vastsündinule. Ning veel huvitab mind, kas õigeusklik sai olla luterlasele vaderiks ja vstupidi?

Pole küll mingitest piirangutest kuulnud. Ristivanemaks olemine oli ikka auasi ning rohkem austatud ja positsioonikamad inimesed paluti ikka sagedamini ristvanemateks.
Paistab, et ei ole olnud ka mingeid piiranguid konfessioonide vahel - üks ristiusk ju kõik. Küllaltki palju on õigeusu kirikus luterlastest ristivanemaid, vastupidi pole väga palju näinud, kuid luteri kiriku meetrikates pole ka märgitud, mis usku ristivanem olnud on.

Ma ei tunne tolleaegseid seadusi, kuid Võnnu kihelkonna kirikuraamatus on 1740-1750-ndatel aastatel silma hakanud keegi äärmiselt populaarne koolmeistri Adam, kes on mõne aasta jooksul vaderiks üle 30-le lapsukesele erinevatest kihelkonna paikadest. Et mul uurimine veel pooleli, siis olen kindel, et Adami ristilaste rida jätkub. Tõsi küll, 1740-ndate lõpus tuli mehele appi ka tema naine Ewa, kellel on omakorda paari aasta jooksul kümmekond ristilast. Tegu ilmselgelt lahkete ja toredate inimestega ning nende oma järeltulija vaderiks saamine paistis olevat auasi, sest nende järgi on päris paljud lapsed oma nimegi saanud.

Teema on küll vastupidine, et mitmele lapsele võidi olla toona ristivanemaks kuid siin on sootuks vastupidine olukord -
Huvitav, kas tõesti nii palju ristivanemaid ühel lapsel?
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... 2,570,58,0

Mingeid piiranguid ei olnud ei ühte ega teistpidi. Tava oli kolm ristivanemat lihtsurelike puhul, kuid näiteks siniverelistel lastel oli kümnete kaupa vadereid. Kuid vadereid võis olla ka üks või kaks. Samuti võis üks inimene olla paljudele lastele ristivanemaks. Näiteks ka pastoriproua oli üks väga "pruugitud" persoon, kellele elu jooksul kogunes ikka terve "lasteaiatäis" ristilapsi.

Kas on võimalik, et ka lapse isa on ristivanemaks? Mul on selline juhus vanavanaema puhul (s. 1901), kus isa on märgitud ka ristivanemaks lisaks kahele teisele isikule.

Silver Priimäe kirjutas:Kas on võimalik, et ka lapse isa on ristivanemaks? Mul on selline juhus vanavanaema puhul (s. 1901), kus isa on märgitud ka ristivanemaks lisaks kahele teisele isikule.

Mina olen sellist asja kohanud vaid juhul, kui lapse isa pole emaga abielus olnud. Muidu on küll kahtlane, ehkki kõigeks tuleb valmis olla. Äkki siiski nimekaim, kas linki oleks anda?

Saaga EAA.1261.1.621:17

Aliide Makkar

Ehk olen valesti aru saanud

Kuid küsiks veel, et mis see vene k. "ur" Jakobson tähendab? Leena neiupõlvenime?

Silver Priimäe kirjutas:Saaga EAA.1261.1.621:17

Aliide Makkar

Ehk olen valesti aru saanud

Kuid küsiks veel, et mis see vene k. "ur" Jakobson tähendab? Leena neiupõlvenime?

Tõepoolest Martin Makkari nimeline isik on nii isa kui vader, aga ei loe ka kuskilt välja, et sama isik. See võib olla ikkagi keegi teine Martin. Kes näiteks vanaisa oli? Minu suguvõsas on ristivanemateks mingi periood olnud sageli vanavanemad. Kas Martini nimi lähikondsetel on veel esindatud?

Ur on sündinud lühendatult ehk siis järgneb neiupõlvenimi

Katoliku kirikus ei või vanemad olla ristivanemad, see on vist ka kanoonilises seaduses kirjas (ma ei tunne neid asju nii põhjalikult, lihtsalt kunagi sattusin lugema). Ja ma arvan, et nii on ka luteri kirikus. Ristivanema ülesanne on aidata kaasa lapse kristlikule kasvatusele, olla tunnistajaks ristimisel ja olla abiks, kui lapse vanematega peaks midagi juhtuma. Juba neist ülesannetest lähtuvalt ei saa vanemad olla ühtlasi ristivanemateks.

Ehk tõesti vanaisa või onu. Ma ise ka kahtlen, et see ei saa olla lubatud. Tänud Teile!