1. leht 1-st

Elukutse väga segane, märkuste lahter?

Postitatud: Kolmapäev 04. Märts 2009, 23:24:03
Postitas ebemann
Oleksin väga tänulik, kui keegi oskaks välja lugeda tegevusala,vöi "elukutse", söna Peters-i all väikselt kirjas ja märkuste lahtris on pikalt midagi lapse kohta vist kirjutatud.
Lahtris usu kohta on ka väga imelikult 2 eraldi söna, kuigi nad on abielus ? ja luteri usku.
Ristimine toimus mingis möisas vist?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1050,86,0

Re: Elukutse väga segane, märkuste lahter?

Postitatud: Reede 06. Märts 2009, 14:40:03
Postitas Assar
ebemann kirjutas:Oleksin väga tänulik, kui keegi oskaks välja lugeda tegevusala,vöi "elukutse", söna Peters-i all väikselt kirjas ja märkuste lahtris on pikalt midagi lapse kohta vist kirjutatud.
Lahtris usu kohta on ka väga imelikult 2 eraldi söna, kuigi nad on abielus ? ja luteri usku.
Ristimine toimus mingis möisas vist?

http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,1050,86,0
Teate selle leheküljega on niisugune lugu, et kui teid huvitab Karel johann, siis need märkused ei käi üldse tema kohta. Üks leht on vahepealt lihtsalt puudu. Jälgige näiteks järgmiste lehekülgede numeratsioone. Karel Johanni kohta on lahtrid õiged kuni lahtrini Aeltern. Alates Confessionst. pole säilinud info, kelle kohta see käib.

Kas teid endiselt huvitavad need märkused?

Postitatud: Laupäev 07. Märts 2009, 11:03:03
Postitas ebemann
Ja, töesti öige märkus.Suur tänu, selle tähelepaneku eest!
Öige parempoolne lehekülg on kaader 123 ja vasakpoolne lehekülg 126.
Ise ei tulnud selle peale mitte üks teps.
Ainus, mis mid huvitaks 126 lehel on see Johhanes Peterbergi elukutse kohta väike söna. Kas seal on kirjas Lostreiber, nagu üks laps enne kirjutatud, vöi tuleks lugeda Schuster, nagu järgmise lapse puhul kirjas? Vöi äkki mingi kolmas elukutse variant?

Postitatud: Pühapäev 08. Märts 2009, 10:43:03
Postitas Assar
Isa Johannes Peterberg Peter´poeg võib tõesti Löstreiber olla.
ema Elwine Elisabeth on sündinud Sass.

Ja ma kahtlustan, et laps on nimede eestistamise käigus saanud nimeks "Märdmaa".