1. leht 1-st
Huvitav
Postitatud: Reede 27. Veebruar 2009, 15:36:02
Postitas Silver123
Nimelt hiljuti rääkides oma vanaemaga, siis meenus talle, et tema ämm olevat rääkinud pidevalt, et tema, seega Feodosia Pirnpuu (1897-16.07.1977), vanaema olevat elanud
116-aastaseks. Seda rääkis ka ema, olevat pidanud vist isegi kirikuraamatus sees olema.
Muidu ma ei tea, kust ta pärit ise oli, kuid tean, et ta oli abielus Semeon Pirnpuuga Vassili poeg (1888-1.01.1029). Elasid Mäe vallas.
Mina nagu Saagast ei ole näinud seda. Ehk on kellelgi selline vanus (kui se tõele vastab, ma ei tea ju seda kindlalt väita

) silma jäänud. Kuigi ma eriti seda ei usu.
Postitatud: Reede 27. Veebruar 2009, 16:07:02
Postitas Mardo Margumets
Heino Keesi raamatu "Super-Eesti" andmetel oli kõige vanem eestlane
Maria Tomson kes elas Viljandimaal Holstres. Ta elas 112-aastaseks. (27.12.1853-26.08.1966)
Ka Vikipedia andmetel on teadaolevalt kõige aegade kõige vanem eestlane 112-aastane Maria Tomson
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_saja-aastased
Postitatud: Reede 27. Veebruar 2009, 18:17:02
Postitas Silver123
Ma küsisin vanaema käest üle, et kas see vanus - 116 - oli ikka see vanus, mis ta sõnas, kuid ütles, et ei mäleta enam

Igatahes ütles, et üle 110 oli!

. Kuid ei mäleta enam neiupõlve nime, mille järgi saaks kontrollida.
Kuid tänud wiki andmete eest. Ei teadnudki seda.
Postitatud: Reede 27. Veebruar 2009, 18:43:02
Postitas Mardo Margumets
Seda võiks siis kuidagi edasi uurida. Võib-olla ongi tegemist teadaolevalt vanimaks elanud eestlasega.
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 17:41:02
Postitas Silver123
Ma nüüd rääkisin temaga pikalt, et tal meenuks midagi (ta ise ka pea-aegu 90). Ütles, et Säätse (Saatse) külast Oli Feodosia pärit (see vist on Setumaal) Ehk isegi nüüd jääb see Venemaa alla. Kuid seda neiupõlve nime ma teada ei saanud. Ei teagi kust ja kuidas seda hakata otsima või on see suht võimatu?
Ei tea kas on abi .
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 17:56:02
Postitas oskar4
Saatse (kohalik hääldus Satserina; kasutatakse ka Satserinna, Satseri, Korki ja Gorki) on küla Põlva maakonnas Värska vallas.
Kirik kus lapata :Värska õigeusu kirik (EAÕK Värska Püha Georgiuse kirik) on pühendatud Pühale Jürile, küla kirmaskipäev on vana kalendri jüripäev.
Välja otsitud andmebaasist
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4rska
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 18:12:02
Postitas Silver123
Seega, kui Feodosia sündis 1897. aastal Saatse külas, siis ma pean vaatama Värska koguduste alt või kuskilt mujalt?
Yep !
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 18:47:02
Postitas oskar4
Oli natuke aega ja ma leidsin sealt Feodosia.Äkki on õige inimene.
sündinud 06.05 1897.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.5341.1.7:439
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 19:28:02
Postitas Silver123
Aitäh sulle, ma hakkan nüüd vene keelt tõlkima sealt.
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 19:58:02
Postitas Silver123
Väga huvitav on see, et isa: Nikolai Georgievitš ning tema seaduslik naine Stepanida Vasiljevna.
Kuid perekonnanimesid ei olegi??
Postitatud: Laupäev 28. Veebruar 2009, 21:56:02
Postitas liisbet
Setumaal pandi perekonnanimed alles 1921/22 ja see raskendab paljudel juhtudel inimeste leidmist ning eriti, kui otsida tuleb õigeusu meetrikaraamatutest.
Tervitustega Ly
Postitatud: Pühapäev 01. Märts 2009, 12:33:03
Postitas Silver123
Aitäh Ly. Sellepärast mulle perekonnaseisuametist saadeti, et Feodosia abikaasa, kes elas samas kandis, oli pantud perekonnanimi 1921. Siis ma mõtlesin, et mingi eksitus, aga ei. Ma pole ennem õigeusuraamatutest otsinud. Kas seal on mingi vahe kuidas otsida. Kui antud juhul perekonnanime pole, kas siis on mingi inf, mille järgi saaks järge ajada. Kas see aadress, mis seal oli. Kas selle järgi otsida? Huvitav, miks setudel siis nii hilja perekonnanimi pandi?
Postitatud: Pühapäev 01. Märts 2009, 13:33:03
Postitas liisbet
Tere taas!
Põlvas on pereraamatud sellest ajast olemas ja ma ise sain infot ka Siseministeeriumi Rahvastikutoimingute osakonnast. Neil on seal mingi kartoteek Setumaa nimede kohta. Meie juhul oli esialgne nimi natuke teistmoodi kirjutatud kui see, mis perekirjades ja seega võttis aega, enne kui see sealt ülesse leiti. Ja pean ütlema, et Setumaa on probleem. Lasime natuke oma suguvõsa Isikuloo Keskusel uurida ja välja tuli, et andmed, mis perekirjades ei lähe kirikuraamatute andmetega üldse kokku. Ise ilmselt poleks isegi mitte nii kaugele jõudnud. Suutsin ainult tuvastada vanaisa sünni. Vana vene keel, perekonnanimede puudumine ja raskesti loetavad käekirjad teevad suguvõsauurimise selles piirkonnas üheks suureks väljakutseks!
Soovin jõudu ja jaksu kõigile selle piirkonna uurijatele!
Ly
Postitatud: Esmaspäev 02. Märts 2009, 07:24:03
Postitas marapu
Millise valla alla võis kuuluda küla, kas Koiola, Vana-Koiola?
Siis ehk aitaks edasi vallaliikmete nimekiri.
Saaga EAA.3331.1.71:2?2538,247,790,157,0Ehk teab vanaema ka talu nime, millise alt otsida?
On veel üks võimaluis !
Postitatud: Esmaspäev 02. Märts 2009, 09:37:03
Postitas oskar4
Pakun veel ühe võimaluse.
Kui sul on teada umbes millal ja kus ta suri uurida meetrikaraamatute
surnute osast.Seal tavaliselt vanus kirjas.Seal kirikus hakkavad raamatud
aastast 1802.Kui ta peale selle aja suri, siis on sinul suur
tõenäosus,et leiad ta.
Postitatud: Teisipäev 03. Märts 2009, 20:39:03
Postitas Silver123
aitäh teile kõigile abistamise eest. Vanaema ütles, et Saatsest oli siiski see koht edasi. Nüüd jääb see Venemaale või piiri alasse, rohkemat ei tea hetkel. Kuid sain teada ühe isiku, kes on seal talus elanud ja teab paremini nendest asjadest. Nüüd proovime teda ülesse leida. Et saada parem ülevaade faktidest, mis osutavad oluliseks. Kui ma saan teada, siis ma kirjutan siia.
Postitatud: Teisipäev 03. Märts 2009, 21:06:03
Postitas Silver123
Elukohaks oli
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.5341.1.7:439 märgitud niimoodi, raske oli aru saada. Grammatiliselt on see vast vale

....Pihkva, Siobodski (bovaar?), Verhousubja...
Kas siit annab midagi tuletada eestipärast või annab see mingi tuletise, vihje?
Postitatud: Kolmapäev 04. Märts 2009, 08:22:03
Postitas helmhi
Lühidalt: Feodosia on sündinud 06.05.1897 Juliuse järgi praeguses Värskas.
Postitatud: Kolmapäev 04. Märts 2009, 10:04:03
Postitas Silver123
Seega peaks siis nende perekond Värska kirikuraamatus olema?
Postitatud: Neljapäev 12. Märts 2009, 21:10:03
Postitas Katsa
Mardo Margumets kirjutas:Heino Keesi raamatu "Super-Eesti" andmetel oli kõige vanem eestlane
Maria Tomson kes elas Viljandimaal Holstres. Ta elas 112-aastaseks. (27.12.1853-26.08.1966)
Ka Vikipedia andmetel on teadaolevalt kõige aegade kõige vanem eestlane 112-aastane Maria Tomson
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_saja-aastased
Kahju, et sünnimeetrikaid nii varasest ajast olemas pole, mis tõendaksid selle kande õigsust:
Saaga EAA.1281.3.4:141?1250,726,654,72,0
Olgu kuidas on - ilmselgelt oli too Wannamoisa Jahn surres üks auväärses eas meesterahvas.
Postitatud: Reede 13. Märts 2009, 12:26:03
Postitas Kalmerm
Ajaliselt lähimad kontrollandmed oleks Kärsu (Kersel) mõisi 1826. aasta revisjonilehed; EAA.1865.3.248/4; 1826
Revisjonilehtedel on korralikud viited Kärsu mõisas eelmisel, 1816. aasta revisjoni,ajal elanud meeste vanuse kohta ja märkused revisjonide vahelisel ajal surnute surmaaja kohta.
Nagu aga sellistel puhkudel sageli ei leidu 1824. aastal surnud Vanamõisa Jaani kohta mingeid andmeid (olgu ta siis 108 aasta vanune või noorem) ei Vanamõisa taludes ega terves mõisas. Järjekordne näide kirikuraamatute ja hingerevisjonide andmete ühildamatusest
Katsa kirjutas:Mardo Margumets kirjutas:Heino Keesi raamatu "Super-Eesti" andmetel oli kõige vanem eestlane
Maria Tomson kes elas Viljandimaal Holstres. Ta elas 112-aastaseks. (27.12.1853-26.08.1966)
Ka Vikipedia andmetel on teadaolevalt kõige aegade kõige vanem eestlane 112-aastane Maria Tomson
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_saja-aastased
Kahju, et sünnimeetrikaid nii varasest ajast olemas pole, mis tõendaksid selle kande õigsust:
Saaga EAA.1281.3.4:141?1250,726,654,72,0
Olgu kuidas on - ilmselgelt oli too Wannamoisa Jahn surres üks auväärses eas meesterahvas.
Postitatud: Laupäev 14. Märts 2009, 10:36:03
Postitas Katsa
Tjah, ma otsisin ka Saarde koguduse kahest esimesest personaalraamatust toda Jaani - Vanamõisa all ei paistnud teda igatahes olevat. Muidu on kirikuõpetaja neisse raamatusse üsna põhjalikult üles tähendanud, kes kust pärit ja kuhu millal liikus. Üsna keeruline kõike dešifreerida, samas päris põnev. Kahjuks pole mul praegu vist võimalik selle Jaani jälgi põhjalikumalt ajada, kuigi Kärsu Vanamõisa riivamisi minu uuringutes sees on.