Perekonnaajaloo foorum

Oma suguvõsa üht liini uurides sattusin perele, kus üks poeg ostis ennast nekrutist vabaks 1821. a. ja teine poeg 1836. a. Jäin mõtlema, et pere jaoks pidi see vist väga suur koormis olema. Leidsin ühe artikli, milles viidatakse, et nn. vabaksostmise taks ulatus 300-st 1500 hõberublani. Oskab keegi anda mingit võrdlust nende summade reaalsuuruse kohta? Võrdlust millegagi, mis aitaks hinnata, kui ränka hinda tegelikult maksti?

Artikkel ise on siin, päris huvitav lugemine (vabandan, kui see teema siit foorumist juba läbi on käinud):
http://www.epl.ee/?artikkel=313722

Tere!

Üht teist huvitavat võib leida ka Ajalooarhiivi poolt välja antud Tõnu Tannbergi raamatus - Maakaitseväekohustus Balti kubermangudes 19. sajandi 1. poolel (1806–1856). Ka meie suguvõsas on seda nekrutist vabaks ostmist ette tulnud.

Jõudu!
Ly

Tere,
tuhnisin veidi netis ja leidsin hõberubla kohta selliseid andmeid -
üks korralik mõis maksis 19. saj keskel u 40000-60000 hõberubla, suur talukoht maksis 4000-5000 hõberubla. Nii, et 1500 hõberubla välja käia oli perele ikka päris raske, ma arvan.

Tervitustega,
Kärri

PS. Leidsin ka et määruse järgi ei tohtinud nn.avalik naine võtta öö eest rohkem kui 5 hõberubla ja praegu maksab üks tsaariaegne hõberubla u 1500.- EEK, aga see on teemaväline

Mnjah, umbes pool või kolmandik talu hinnast... tõepoolest päris ränk, ja pole ime, et paljud seda tasuda ei suutnud.