Perekonnaajaloo foorum

Tea, kas olidki peast ohmud ja Praost nii otse tulistas, või siis minu mõistmisvõimes puue sees 8) :
Saaga EAA.1211.1.143:12?222,977,55,145,0

Ehjah. See siin tundub kuidagi viisakamalt öelduna, eksole ju? Ühel isegi põhjendus nagu olemas... et põletas seal midagi (ei saa pihta, mida?).
Saaga EAA.3172.1.98:65?1081,1210,234,438,0

Ja saksakeeli kõlab "blödsinnig" hoopis hmm...talutavamalt, kui eesti keeles lihtsalt "loll"
Saaga EAA.1865.2.146/8:15?456,913,189,78,0

Nujah, aga seal Kaagvere aadressribal ju .

Uku Velbri kirjutas: Tea, kas olidki peast ohmud ja Praost nii otse tulistas, või siis minu mõistmisvõimes puue sees 8) :
Saaga EAA.1211.1.143:12?222,977,55,145,0

Kui vaadata lahtrit Kentnisse ehk teadmised, siis kolmel poisil pole sinna nagu midagi kirjutatud. Mis parata eripedagoogika on suhteliselt noor teadus ja individuaalseid arengukavasid nagu tänapäeval taolistel puhkudel tehakse siis tuleb välja ei tehtud. Mis sinu mõistmisvõimet puudutab, siis selle kohta ei oska nagu midagi kuskilt välja lugeda. Võimalik, et minu viga

Katsa kirjutas:Ehjah. See siin tundub kuidagi viisakamalt öelduna, eksole ju? Ühel isegi põhjendus nagu olemas... et põletas seal midagi (ei saa pihta, mida?).
Saaga EAA.3172.1.98:65?1081,1210,234,438,0

Teine kommentaar May kohta on meelest rumal - see on hästi selgelt kirjas. Esimene kommentaar Jürri kohta peaks olema Om rummal, põlleti arm Lugg. 1806
Kahtlustan, et 1806 aastal põletas ta endale mingi armi kuhugi. Lugg. jääb küsimuseks - on see kohanimi või koht kus arm asub!!??

Katsa kirjutas: Ja saksakeeli kõlab "blödsinnig" hoopis hmm...talutavamalt, kui eesti keeles lihtsalt "loll"
Saaga EAA.1865.2.146/8:15?456,913,189,78,0

Tolle väitega pole siiski nõus. Blöde on loll. Nii võib öelda igale ühele, kelle nägu ei meeldi või kes ei saa lihtsalt aru kui ilus, tark ja osav ma olen ning kui hiilgavad ideed peas liiguvad. see on loomulikult loll

Aga siis on ikkagi võimalus, et ta võtab end kätte ja parandab ennast.
blödsinnig tähendab aga tegelikult nõdrameelset. Vanal ajal kutsuti nõndamoodu psüühikahäiretega inimesi. Nii neid kellel oli vaimupuue kui neid kellel oli midagi skisofreenia sarnast. Tollal polnud nagu palju põhjust nende eristamiseks. Blödsinnig ma arvan oleks hoopis solvavam kui lihtsalt blöde.

Uku Velbri kirjutas:Nujah, aga seal Kaagvere aadressribal ju .

Kaagveres on käitumisproblemaatikaga tüdrukud, kui seda juba kinni pandud pole. Inteligents peaks olema normile vastav neil. Vähemalt pole see tunnus, mille järgi sinna saadetakse.

Natuke rõõmsamates toonides teksti Oleviste kogudusest.
Paremal lehel on aasta alguses uusaasta tervitus/ palve

Kujutaksite ette, et midagi analoogset võiks olla mõnes tänapäevases per. büroo kartoteegis?
Kuigi praegusel majanduskriisi ajal kuluks midagi sellist ära küll

Assar kirjutas:Natuke rõõmsamates toonides teksti Oleviste kogudusest.
Paremal lehel on aasta alguses uusaasta tervitus/ palve

Kujutaksite ette, et midagi analoogset võiks olla mõnes tänapäevases per. büroo kartoteegis?
Kuigi praegusel majanduskriisi ajal kuluks midagi sellist ära küll

Näh, üks vana post jäi jala ette, järsku, Assar, tõlgid, mõned meist antud murret ei mõista .

Uku.Velbri kirjutas: Assar, tõlgid, mõned meist antud murret ei mõista.

Palun anna õnne uueks aastaks!
Anno 1659

Tänan Assar.

Kui rummaluke või loll võiks tähendada vaimupuudega inimest (vahetevahel), siis mida võiks see märkus kaasaegses keeles tähendada.
Saaga EAA.1256.1.621:100?1077,815,146,61,0

Kunagi oli siin väitlus foorumis, et on ju selge, et Jürri on Jüri.
Aga tegelikult on asi keerulisem
Näiteks:
Loll = vaimupuudega isik
õnnistatu, Õnnis = surnud isik
nüüd veel see
jne.
Lõpuks tekib küsimus, kas Jürrigi Jüri võrdub.
Ehk hädas eesti keelega

Vanas kirjaviisis sallalik
uues kirjaviisis salalik

tähendus - http://public.keelevara.ee/login/?d=qs2006&q=salalik

murdesõnad - http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cg ... na=salalik
Kodaveres täitsa kasutusel.

Assar kirjutas:...mida võiks see märkus kaasaegses keeles tähendada...

Omavahel öeldes, ega ei oskaks sellist inimeselooma iseloomustada küll, keda salalikuks sõimatud on. Veel vähem oskan mõista, mida see vanal ajal tähendama juhtus. Et hoiab midagi saladusekatte all? No aga miks selline tegelemine kellelegi pahaloomulik võiks tunduda, aga just pahas varjus tundub see märkimine tehtud olevat.

Assar kirjutas:
Teine kommentaar May kohta on meelest rumal - see on hästi selgelt kirjas. Esimene kommentaar Jürri kohta peaks olema Om rummal, põlleti arm Lugg. 1806
Kahtlustan, et 1806 aastal põletas ta endale mingi armi kuhugi. Lugg. jääb küsimuseks - on see kohanimi või koht kus arm asub!!??

Lugg võib olla lühend kas Luke või Lüganuse mõisast (Lugden, Luggenhusen). Arvestades asukohta, ma pakuks Luke (Nõo oma), sest see on kõrval kohe.

Uku.Velbri kirjutas: Et hoiab midagi saladusekatte all? No aga miks selline tegelemine kellelegi pahaloomulik võiks tunduda, aga just pahas varjus tundub see märkimine tehtud olevat.

Selle, et seal sallalik oli, lugesin ma muidugi ilusti välja, sest tekst hästi korralikult kirjutatud. Soovisin, teada sõnaga väljendatud mõtet tänapäeva kontekstis. Mulle tundub ka, et öelda on tahetud midagi negatiivse fooniga. Eriti kui mõelda aega tagasi, siis need inimesed, kes üksi hoiavad on alati kahtlased tundunud ja mõnikord suisa nõiad. Viimaste saatus pole tavaliselt kiita olnud. Mingeid paraleele ehk annaks tõmmata Libahundiga. Karta on, et nimetatud persoon võis omal ajal tagakiusamise all kannatada. Muidugi on see spekulatsioon ja kui ka õigustatud, siis ikkagi jääb saladuseks, millest tingitud.

Keelekkardid ja murdeleksikonid on toredad asjad, aga kahjuks ei võimalda need jälgida sõnaga väljendatud mõtte muutumist ajas.

Mõnikord võivad sõnade tähendused muutuda lausa totaalselt vastupidiseks.
Ehk sama sõna küll, aga hoopis teise tähendusega.
Nimisõnadega juhtub seda muidugi sagedamini, aga eesti keeles on vastupidiseks muutunud koguni ühe sidesõna tähendus, mille tähendused reeglina püsivad enam vähem samad piki sajandeid.

EW ajal oli sõnal "ehk" eristav funktsioon, tänapäeval aga hoopistükis samastav funktsioon. Sõna ise pole muutunud kõik kolm tähte ilusti samas järjekorras reas.

Juba vanalajal kasutati sõna "värdjas" olen seda Jõelähtme raamatutes tihti kohanud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,508,303,0

kussu kirjutas:Juba vanalajal kasutati sõna "värdjas" olen seda Jõelähtme raamatutes tihti kohanud.
http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA. ... ,508,303,0

Siin tähendab ta ikkagi vallaslast (väljaspool abielu sündinud), mitte vaimse või füüsilise puudega.

Ka üks riigikogulane kasutas sõna "värdjas" vallaslapse tähendusena

Murdesõnastik - http://www.eki.ee/cgi-bin/vms.cgi?mrks= ... &x=11&y=10

kaart - http://www.eki.ee/cgi-bin/murdekaart.cg ... =v%E4rdjas

Värdjas elik siis vallaslaps (Lõuna-Eestis pordulats), oli vanasti ikka üpris tülikas olla. Sedavõrd, kuidas nad mulle raamatutest vastu on tulnud, on nende, ja tihtilugu ainumas, võimalus laulatuda omasugusega, ehk siis värdjaga. Väga enamikul juhtudel lahkuvad nad oma kodukohast ja tavaliselt linna. Praegu me seda häbi ilmselt ei oska oma vaimusilma ette luua, aga vanasti tähendas see üsna tõepidiselt kogukonna kõikse alumisse kasti kukkumist . Ja sõimusõnana mõeldi selle all vist ikka, et värdjas = isatu, mitte värdjas = Quasimodo.
Huvitav, et Inglise keeles on sama sõna - bastard - samamoodi muutunud tähendusega sõimusõnaks muutunud.

Mul on isa poolt vanavanaisa ja ema poolt vana-vanavanaisa vallaslapsed olnud. Mõlemad abiellusid jõukast talust tüdrukuga, aga sulase staatusest välja nad ei saanud, ehkki viimase poeg, seega vanavanaisa jõudis elu jooksul olla õige mitme talu peremees.
Muide ma olen märganud, et Lõuna-Eestis oli lapsega tüdrukutel üsna tihti kombeks vene usku üle minna. Võib-olla teatud keskkonnavahetus, võib-olla oli suhtumine leebem.

Passib vist ka teemasse:
Saaga EAA.1865.2.68/2:5?225,1492,547,52,0

avagula kirjutas:...Muide ma olen märganud, et Lõuna-Eestis oli lapsega tüdrukutel üsna tihti kombeks vene usku üle minna. Võib-olla teatud keskkonnavahetus, võib-olla oli suhtumine leebem...

Lutteri kirikus pandi tihti "eksnü" emad kolmeks? pühapäevaks häbipinki istuma . Eks Sa istu seal siis kogu kihelkonna häbina .