1. leht 1-st
Paar arusaamatut sõna
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 16:27:11
Postitas manic
Palun abi paari sõna juures. Parempoolsel lehel märgistatud sõna:
Saaga EAA.1864.2.V-47:441?1789,329,135,73,0
Mulle tundub, et see peaks näitama, et inimene on surnud, aga samas paar rida allpool on kasutatud ka tavalist "todt"?
Ja samas all tütarde juures eelviimases tulbas ühesugused märkused - kas "abiellunud"?
Re: Paar arusaamatut sõna
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 16:55:11
Postitas Assar
manic kirjutas:Palun abi paari sõna juures. Parempoolsel lehel märgistatud sõna:
Saaga EAA.1864.2.V-47:441?1789,329,135,73,0
Mulle tundub, et see peaks näitama, et inimene on surnud, aga samas paar rida allpool on kasutatud ka tavalist "todt"?
Ja samas all tütarde juures eelviimases tulbas ühesugused märkused - kas "abiellunud"?
Mul oleks heameel kui keegi seda üle kinnitaks või ümber lükkaks. Mulle tundub, et see mees ja kaks tema poega on jalga lasknud.
Assar Järvekülg
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 17:28:11
Postitas manic
Kusjuures sama sõna esineb veel mitmes kohas:
vasakpoolsel lehel talu nr 13 Hans,
samal parempoolsel lehel all talu nr 16 sulane Abram,
järgmisel leheküljel talu nr 18 sulane Gustav, talu nr 19 peremehe vend Hans,
ülejärgmisel leheküljel talu nr 21 Mart, talu nr 22 sulane Jaan, talu nr 23 sulane Jürri jne.
Kui tõesti ärajooksmine, siis oli ikka päris massiline aktsioon

Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 18:32:11
Postitas Tiiu Høvik
Kui seda vaadata - natuke edasi raamatus.
Saaga EAA.1864.2.V-47:458?1853,1179,131,42,0
Kas saab olla - "verkauft"? maha müüdud??
Terv.
Tiiu
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 18:51:11
Postitas manic
Võib-olla see selgitab midagi, aga võib-olla teeb veel segasemaks.
Järgmises revisjonis 1811 on kirjas üks Kili Jürri poegadest, kelle juures seda sõna kasutati:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:35?649,1202,365,184,0
Pikk märkus on juures, muust ei saa aru, kui et 1797 võeti nekrutiks.
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 19:04:11
Postitas Assar
Kas see on ikka sama sõna? Teie poolt viidatud sõnal on keskel üks ülapikendusega täht, Manic viites on neid kaks tükki!
Mina oleks pakkunud, et see sõna on
...lauft ehk siis tuletis sõnast
laufen ehk jooksma. Ma ei tea, kas on olemas vorm
entlaufen.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg
Postitatud: Esmaspäev 24. November 2008, 19:50:11
Postitas Assar
manic kirjutas:Võib-olla see selgitab midagi, aga võib-olla teeb veel segasemaks.
Järgmises revisjonis 1811 on kirjas üks Kili Jürri poegadest, kelle juures seda sõna kasutati:
Saaga EAA.1864.2.VI-52:35?649,1202,365,184,0
Pikk märkus on juures, muust ei saa aru, kui et 1797 võeti nekrutiks.
Pakuks et võiks olla midagi sarnast:
" ... entlauffen und wurde bey seiner ... ... 1797 zur Lays seiner??? aufgenommen"
Pole oma arusaamises sugugi kindel, aga kas mees siiski mitte ei lasknud jalga saadi 1797 Lays (Laiusel?) kätte ja saadeti sõjaväkke. Aga mind ei pruugi uskuda.
Postitatud: Teisipäev 25. November 2008, 14:45:11
Postitas Riina.Kallas
Peaks olema jah entlauf(en) (jooksus või redus olema), sest hilisemas revisjonis on juttu tagasitulekust: war entlauffen und wurde bey seiner Zurückkunft 1797 zur ??? aufgenommen ehk siis: oli jooksus ja võeti naasmisel ???(millessegi, kellekski) vastu.
Terv.Riina
Postitatud: Teisipäev 25. November 2008, 21:45:11
Postitas manic
Suured tänud vastajaile!
Päris huvitav, hilisemates revisjonides taolist põgenemislainet enam ei kohta.
1794. aasta paiku oli Haljala kandis suuremat sorti rõugeepideemia, ehk oli see põhjuseks. Kuigi see puudutas rohkem väikeseid lapsi, aga jalga on lasknud mehed, mõnikord ka pool peret maha jättes.
Aga mis puutub naiste juures olevasse märkusesse - kas see võib olla "verhey rathet" - "abiellunud"?
Postitatud: Kolmapäev 26. November 2008, 08:23:11
Postitas Riina.Kallas
manic kirjutas:Aga mis puutub naiste juures olevasse märkusesse - kas see võib olla "verhey rathet" - "abiellunud"?
Jah, peaks olema küll nii.
Terv.Riina
Postitatud: Neljapäev 27. November 2008, 18:46:11
Postitas Assar
manic kirjutas:Suured tänud vastajaile!
Päris huvitav, hilisemates revisjonides taolist põgenemislainet enam ei kohta.
1794. aasta paiku oli Haljala kandis suuremat sorti rõugeepideemia, ehk oli see põhjuseks. Kuigi see puudutas rohkem väikeseid lapsi, aga jalga on lasknud mehed, mõnikord ka pool peret maha jättes.
Ma arvan isiklikult, et asi vähemalt antud juhul on seotud sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmisega. Teiste kohta võib muidugi ka vaadata, äkki nemadki pidid kroonut teenima minema. See seletab meeste põgenemise enamikel juhtudest.