Perekonnaajaloo foorum

Kui perekonna eluaseme läheduses oli mitu kirikut, mille järgi nad otsustasid, kus kirikus nad käivad? Või oli see ette määratud nt. mõisniku poolt? Või oli pigem tegu nn. elukohajärgsete kirikutega?

Kärri.Sõelsepp kirjutas:Kui perekonna eluaseme läheduses oli mitu kirikut, mille järgi nad otsustasid, kus kirikus nad käivad? Või oli see ette määratud nt. mõisniku poolt? Või oli pigem tegu nn. elukohajärgsete kirikutega?

Vaevalt selle kohta mingit "ukaasi" oli. Mul on kogemus Järvamaa uurimisega. Seal võib leida sama suguvõsa liikmeid Järva - Jaansit kui Koerust; Koerust kui Väike - Maarjast ja Amblast jne. Seal kandis on tõesti kirikuid õige tihkelt saanud. Põhjus ilmselt selles, et Ordu omad ja taanlased kohtusid omal ajal just Järvamaal. Kelle maa selle usk ja seetõttu oli oluline kähku sinna kanti ka üks kirik või vähemalt kabelgi püsti panna kuhu vägedega jõutud oldi. Hiljem leidsid nad kõik rakendust. Enamikes piirkondades siiski ülemäära kirikuid pole ja tõenäosus, et keegi põikas kõrvale on väiksem.

Tuleb ette, et ka aastaajad määravad natuke. Talvel võis tekkida talitee üle mõne raba või järve ning ligem oli mujal kirikus käia. Samal ajal kui suised teed kinni tuisanud olid. Suvel aga oli raske läbi või ümber raba murdma hakata.

Kirikuvalikut piiras muidugi liikumisvabadus. Päris kaugele minna ka ei saanud. Kui otsida kedagi siis vaadata naaberkirikust - kui omas andmeid napib - äkki tõesti!

Lugupidamisega:
Assar Järvekülg