Kas neilt saab andmeid ainult siis, kui ma tean täpset kuupäeva ja kohta (ja olen aru saanud, et nii peab olema)?
Ma arvan, et nii on nad sulle kõige tänulikumad. Nii saab küll kindlasti andmeid, kui need neil olemas on. Mind on suunatud sinna kus andmed asuvad, kui olen valesse kohta pöördunud. Karta seda asutust pole ka mõtet.
Aga kui ma tean, et oli inimene olemas ja tahaks temaga seonduvat teada (abielu, laste sünd) ajast, mida Saagas pole, siis kas nii saab ainult nime järgi otsida? Küsimusi on palju.
Aga, midagi pead sa ise ennem ikkagi teadma. Neil on üle Eesti head riiulitäied raamatuid. Ühel uurijal käiks üle jõu kõik need läbi otsida, et sealt näiteks kõiki Pirxu nimelisi leida.
Õnneks selle inimese täpset sünniaega ja -kohta ma teadsin, polnud neil vastust väga raske leida. Kuigi palusin mulle ka selgitada, kuidas ma edaspidi nendega pean suhtlema, kas iga küsimuse eest peab 25-50kr maksma kui küsin andmeid.... vastust kahjuks neile ei saanud.
Riigilõivu peab siis maksma, kui sinu jaoks on oluline saada andmed dokumendina. Kui soovid lihtsalt infot ja seda pole vaja mingis juriidilises kontekstis siis ei küsita midagi. Kuid põhimõtteliselt nende töö päris suguvõsa uurida pole ja selles mõttes võiks küsida parasjagu niipalju, mis võimaldaks juba iseseisvalt edasi uurida.
Samas kuidas ma lähen arhiivi kohale, ega mind seal ju arhiiviriiulite vahele ei lasta. Loogiline ju! Pean teadma ikka väga täpselt kust nad peavad otsima, täpset kuupäeva jne. Rohkem on ju seda otsimistööd, lehitsed Saagat ja loodad tuttava nime otsa sattuda. Pärast sätid saadud andmeid ritta...
Ausalt öelda, ma usun, et nii sul kui neil on mugavam kui sa päringu mailitsi või kirjalikult teed. Iseasi kui vaja ongi kellegile midagi tõestada, et oled kellegi pärija või õigustatud subjekt saamaks kodakondsust vms. siis on mõtekam kohapeale minna. Riiulite vahele ei lasta selle pärast, et andmete kasutamisele on seadusega kehtestatud piirangud. Nende piirangute olemasolus (miks onu lapsi teada ei saa) pole mõtet sealseid töötajaid tögada ega süüdistada.
Ülimalt tore oleks kuulda kogemusi, kuidas staažikamad suguvõsa uurijad on andmeid erinevatest arhiividest küsinud ja saanud.
See sõltub arhiivist ka mida külastate ja selle eripärast. Eks mõtekam ole ikka uurida kodukalt või kellegi käest, kes on juba külastanud seda arhiivi. Samas ka kohale minna ja seal rääkida, milles asi on, pole halvem variant. Arhiivitöötajad on minu kogemuse põhjal kõik ülimalt abivalmis inimesed. Seal hulgas kiidan ka Siseminni RTO töötajaid, kes on mind alati aidanud kui vaja ning ühtki halba sõna pole öelda. Seda, et osadele andmetele pole ligipääsu tuleb lihtsalt võtta kui paratamatust. Soovitan minna onu juurde ja küsida, kes ta lapsed on.
Kui palju peab endal enne infot olema?
Tegelikult sõltubki sellest kõik, millist infot te juba omate. Kui palju ja mida te saada võite. Ehk millised küsimused võiks põhimõtteliselt üldse tekkida teil juba teadaoleva informatsiooni põhjal. Ei saa kohe vanaemasid uurida kui oma vanemaidki ei tea.
Kust arhiivist üldse küsida?
Sõltub mida teada soovite. Genealoogilise info põhjal on oluline aeg alates ca 1926 on perekonnaseisuametid. Vahetult vanemad asuvad SM RTOs ja päris vanad suures osas Tartus Ajalooarhiivis. Aga piirid väga konkreetsed pole ja sõltub ka regioonist natuke, mille vastu huvi on. Suurema osa ajalooarhiivi infost, mis kirikuraamatuid puudutab peaks Saagast kätte saama. Väga palju aitab siinjuures ka otsing AIS´st. Selle lingi saab kätte ajalooarhiivi kodukalt.
www.eha.ee
Kaua nad vastavad?
Minu kogemus näitab, et mida konkreetsem küsimus, seda parema ja kiirema vastuse saab.
Kas iga küsimus maksab?
Ajalooarhiivist saab tasuta, teistest kohtadest mida eelpool nimetasin peab maksma siis, kui soovite kellegile midagi tõestada. Siis maksab tõesti iga küsimus. Võib ka olla, et andmeid ei saagi teile edastada.
Quote:
Kas siis üldisemalt ei saagi küsida kui ainult a'la mis on 01.12.1934a Tallinnas sündinud Leida Oja vanemate nimed?
Personaalraamatutes on palju infot, kas nad üldse hakkavad ainult inimese nime järgi infot otsima kui ma väga täpset infot ei tea?
Ma arvan, et veidi üldisemalt ikka saab. Võib olla, et Leida on sündinud midagi enne 1940 ja pärast 1932 aastat ehk? Aga oluliselt üldisemaid küsimusi pole lihtsalt mõttet endal ka küsida, sest siis võib juhtuda, et teile vastatakse ka üldiselt ja targemaks ikka ei saa. Soovitaksin teha teistel enese aitamise võimalikult lihtsaks.
Lugupidamisega:
Assar Järvekülg[/i]
Pole kunagi arhiivides käinud, ei tea kuidas peab nendega asju ajama. Kas neilt saab andmeid ainult siis, kui ma tean täpset kuupäeva ja kohta (ja olen aru saanud, et nii peab olema)? Aga kui ma tean, et oli inimene olemas ja tahaks temaga seonduvat teada (abielu, laste sünd) ajast, mida Saagas pole, siis kas nii saab ainult nime järgi otsida? Küsimusi on palju.
Küsisin alustuseks kinnitust oma kahtlustele, et kas ühe teatud inimese vanemate nimed on see ja see ning sain vastuse, et on jah need nimed. Õnneks selle inimese täpset sünniaega ja -kohta ma teadsin, polnud neil vastust väga raske leida. Kuigi palusin mulle ka selgitada, kuidas ma edaspidi nendega pean suhtlema, kas iga küsimuse eest peab 25-50kr maksma 
Ma natuke ootan, siis ehk tüütan neid edasi ja palun siiski mind valgustada, mismoodi ma pean neid tülitama hakkama 
Kui palju peab endal enne infot olema? 
