1. leht 1-st
Rahvastiku kaotused 20 saj
Postitatud: Kolmapäev 08. Oktoober 2008, 11:42:10
Postitas grete.elisabeth
Minu uurimus on takerdunud ootamatus kohas - 1922. aastal sündinud mees on kadunud nagu vits vette.
Vaatasin rahvastiku kaotustest ja okupatsioonimuuseumist. ei midagi.
Äkki oli punaarmeesse mobiliseeritud? Kust neid leida?
Postitatud: Kolmapäev 08. Oktoober 2008, 17:18:10
Postitas Kalmerm
Andmeid rahvastikukaotuse kohta, mis Eesti Rahvastikukaotuste registris (
http://www.history.ee/register/) ja Okupatsioonimuuseumi andmebaasides ei kajastu:
1. Velikije Luki in memoriam : 8. Eesti Laskurkorpuse inimkaotused Velikije Luki lahingus 1942-1943 / [toimetuskolleegium: V. Boikov (peatoimetaja ja koostaja)... jt. ; eessõna: P. Larin] Tallinn : Olion, 1992 (Tallinn : Vaba Maa)
Langenute ja teadmata kadunute nimekirjas on 6474 nime
2. Eestlased tööpataljonides 1941-1942. 1. ja 2 raamat : mälestusi ja dokumente / [koostanud Urmas Usai. Tallinn : Olion, 1993 (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda).
Sisaldab andmeid ehk umbes 400-500 hukkunu kohta.
Tööpataljonides nälja ja haiguste tagajärjel hukkunute arvuks on pakutud 7000-12000. Samas on räägitud ka täpsemast arvust - ligi 6600 meest.
Sama raamatu sissejuhatusest selgub, et 1922. aastal sündinud mehi mobiliseeriti 1941. aastal Eestis Saare- Lääne- ja Harjumaalt ning Tallinnast. Vastavad lõigud on küll pisut segaselt sõnastatud.
Mitte küll otsesed inimkaotused, aga Eesti rahvastikukaotused siiski.
Riigiarhiivis hoitavad jaan-märt 1941 Eestist Saksamaale ümberasunud isikute kolm põhinimekirja. Neis on kokku 5657 kordumatut nime.
Erinevalt 1939./40 aastal Eestist Saksamaale ümberasujatest oli 1941. a. nn järelümberasujate hulgas ka palju eestlasi.
Postitatud: Neljapäev 09. Oktoober 2008, 09:57:10
Postitas kaire.ley
Olen enda suguvõsa 1941.a-l mobiliseeritud meeste saatuse kohta infot saanud vene andmebaasidest
http://www.obd-memorial.ru/Memorial/Memorial.html
Seal tuleb nimi sisestada vene tähtedega.
On olemas ka saksa sõjaväekalmistutele maetute nimekirjad
http://www.laidoner.ee/index.php/articl ... -andmebaas
Postitatud: Teisipäev 14. Oktoober 2008, 20:46:10
Postitas Andrus A
Rahvusarhiivi isikuandmete kartoteek andis ühe mind huvitava isiku kohta järgmise vastuse (KGB-kartoteek)
Aeg Endel; sündinud 1926; Eesti SS-leegion; 1947
Äkki oskab keegi ütelda, kuidas ma saaks selle kandega lähemat tutvust teha, kuna nimetatud isik jäi sõjas suguvõsa jaoks teadmata kadunuks. Kas pöördudagi otse Rahvusarhiivi?
Postitatud: Kolmapäev 15. Oktoober 2008, 16:07:10
Postitas birgit.kibal
Vastuseks Andrusele: muidugi tasub kartoteegist leitu asjus otse arhiiviga suhelda või siis arhiivi kohapeale minna. Need allikad asuvad Riigiarhiivis Tallinnas Tõnismäel (endises nn parteiarhiivis, Tõnismägi 16), arhiiv on avatud tööpäeviti kell 9-17 ja ühendust saab kas
lugemissaal.tm@ra.ee või 693 8512.
Postitatud: Kolmapäev 15. Oktoober 2008, 17:15:10
Postitas laura.liinat
Olles käinud sealses arhiivis, ütlen teadmiseks, et neid dokumente, mis Tõnismägi 16 asuvad, ei soostuta eriti avaldama. Need on mõeldud eelkõige kartoteegis olevatele inimestele endile. Minu puhul kontrolliti vägagi sugulussidet uuritavaga ning eelnevalt loeti kaust läbi, kas ma tohiksin ikkagi selles peituva infoga kokku puutuda.
Postitatud: Kolmapäev 15. Oktoober 2008, 20:03:10
Postitas Andrus A
Tõnismäe arhiiviga on mul endal küll selline kogemus, et uuritavate isikute puhul küsiti minult, milline on sugulusside ning ausa inimesena jäigi sel põhjusel ühe isiku materjalid mul nägemata. Teatud juhtudel on üsna loogiline, et ligipääsu materjalidele piiratakse.
Samas aga ei näe ma põhjust, miks peaks varjama ühe suguvõsa jaoks teadmata kadunud isiku kohta käivaid infokilde. Seda enam, et tegemist ei ole ei partei arvestuskaartide, KGB personali toimiku vms.
Postitatud: Neljapäev 16. Oktoober 2008, 09:59:10
Postitas birgit.kibal
Jah, nii see on. Tundliku ainese puhul peab arhiiv küsima uurijalt täiendavat infot, kas siis sugulussuhet uuritavaga või uurimistöö põhjendust. Ja seejärel kaalutleb ja otsustab ligipääsu üle. Aga see ei ole kindlasti mitte arhiivide surve andmete varjamiseks, vaid hoopis lääne ühiskondades viimasel paari-kolmekümnel aastal juurdunud hoiak kaitsta isikuandmeid ja pidada pühaks igaühe õigust otsustada tema enda andmete avalikustamise üle. Uskuge, arhiiv teeb kasutaja heaks alati võimaliku, ent tundlike allikate puhul oleme kohustatud küsima lisateavet ning tõepoolest ei pruugi iga otsus olla kasutaja meele järgi. Aga arhiivilt nõu ja abi küsida tasub ikka ja alati, andmekaitse viperustele vaatamata.